Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

17.02.2016. a esitas hageja L. H. seadusliku esindaja A. H.'i vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja R. H.'i vastu Lääne Maakohtu 11.01.2010. a kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hageja palub suurendada kostjalt Lääne Maakohtu 11.01.2010. a kohtuotsusega hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 2175 kroonilt (139,01 eurot) 215 eurole kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 maksmise ajal kehtivast Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni *. a alates hagi kohtule esitamisest. Elatis kanda hageja seadusliku esindaja A. H.'i areldusarvele. Kohtumääruse põhjendus Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagivaldusega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa menetlusse võtta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Pärnu Maakohus on 13.05.2014. a kohtuotsusega (tagaselja) tsiviilasjas nr 2-14-50342 rahuldatud L. H.'i hagi R. H.'i vastu elatise suurendamise nõudes. Nimetatud kohtuotsusega kohus suurendas Pärnu Maakohtu 11.01.2010. a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-09-14869 R. H.'ilt L. H.'i ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 139,01 eurot (2175 krooni) kuus perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, so 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani alates 14.03.2014. a kuni lapse L. H.'i täisealiseks saamiseni *. a. Kohus märkis otsuse resolutsioonis, et 2014. aastal oli perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäär 177,50 eurot ja elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette hageja seadusliku esindaja A. H.'i arveldusarvele. Kohtuotsus jõustus 25.09.2014.a (kohtuinfosüsteem KIS andmetel). Eeltoodust tulenevalt kohus keeldub menetlusse võtmast L. H.'i (seadusliku esindaja vahendusel) hagi R. H.'i vastu Pärnu Maakohtu 11.01.2010. a otsusega välja mõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumäärani, kuna tsiviilasjas 2-14-50342 on jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus selgitab hagejale, et perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus on 13.05.2014. a tagaselja kohtuotsusega suurendanud kostjalt hageja kasuks Pärnu Maakohtu 11.01.2010. a otsusega välja mõistetud igakuist elatist PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani alates 14.03.2014. a kuni lapse L. H.'i täisealiseks saamiseni *. a. Seega väljamõistetud elatise suurus muutub automaatselt vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruse muutmisele. Kuna 2016. aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 430 eurot, siis vastavalt Pärnu Maakohtu 13.04.2014. a otsusele on hageja õigustatud saama ja kostja kohustatud maksma elatist, mis vastab 1⁄2-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärale, s.o 215 eurot kuus. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hageja ei ole menetluskulusid kandnud ning kostjat ei ole esitatud hagiavaldusest teavitatud. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.