Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anne Randjärv

Otsuse kuulutamise aeg ja

26.01.2016 Raplas kohtukantselei kaudu

koht Tsiviilasja number

2-16-263

Hagi ese

Elatise suurendamise nõue

Hagi hind

990 eurot

Menetlusosalised

Hageja I: K N xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxx x-x Hageja II: A N xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxx x-x Hagejate seaduslik esindaja: R N xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxx x-x e-post: xxx@xxx Kostja: T T xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx e-post: xxx@xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Suurendada T T väljamõistetud elatist K N (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumäärani, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (alates 1.01.2016 215 eurot). Suurendada T T väljamõistetud elatist A N (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks seaduses ettenähtud miinimummäärani, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (alates 1.01.2016 215 eurot).

Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette R N näidatud arvelduskontole. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Pärnu Maakohtu 29.05.2013 otsusega mõisteti T T alaealiste laste K N ja A N ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 160 eurot ühele lapsele. 8.01.2016 esitas alaealiste seaduslik esindaja kohtule avalduse väljamõistetud elatise suurendamiseks seaduses ettenähtud miinimumelatise määrani. Kostja vastuväited laenude ja panustamise osas ei ole tõesed. Lahku minnes jäi ka hagejate seaduslikule esindajale pangalaen ja ühised kommunaalvõlad. Laste riiete, jalatsite ja taskurahaga on kostja aidanud minimaalselt või arvestanud elatisest maha. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Arvestades kostja sissetulekuid on praegu tasutav elatis tema jaoks optimaalne igakuine makse. Lahku minnes jäi laste emale kogu kodusisustus, kostjale kaks pangalaenu, milliseid tasub igakuiselt 250 euro ulatuses. Lisaks on kostja panustanud laste taskurahale, riiete ja jalatsite ostmisele ning abistanud laste ema korteri remondil. Kohtu seisukoht ja põhjendused PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millises suuruses elatist hagejate seaduslik esindaja ka taotleb. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb kohustatud isik ülalpidamisest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist üalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad PKS § 102 lg 1 järgi oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 märgitud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuvalt põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on veel alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmise korral osutuksid vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kostja selliseid asjaolusid, milliseid võiks kohus arvestada mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära, oma vastuväidetes välja toonud ei ole. Kostja väidab, et ei suuda üle 320 euro kuus elatist tasuta, kuid kirjeldab oma majanduslikku seisundit vaid pealiskaudselt. Kostja nimetatud kuusissetulek (umbes 750 eurot) võimaldab tal oma alaealistele lastele seaduses ettenähtud ulatuses elatist anda, kui pidada silmas vahendite ühetaolist jaotus. Vanemate muud varalised suhted alaealiste laste ülalpidamiskohustust ei mõjuta, kui vanematel sellekohane kokkulepe puudub.