Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2016 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-18865
Tsiviilasi
E. V. hagi A. V. vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Hageja E. V., isikukood *, elukoht * Kostja A. V., isikukood *, elukoht *
13. jaanuar 2016
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 100 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue 15.12.2015 kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu * Lääne Maavalitsuses. Pooltel ei ole ühiseid alaealisi lapsi. Hageja soovib oma abielu kostjaga lahutada, kuna kostja liigtarvitab alkoholi. Poolte abielulised suhted on lõppenud alates 01.10.2015. Hageja on proovinud kostjaga saavutada kokkulepet abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis, kuid kostja ei ole lahutusega nõustunud. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja selgitas kohtuistungil, et kostja on alkoholi liigtarbija, mistõttu kooselu temaga võimatu. Kostja seisukoht Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kohtuistungil oli kostja seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Kostja nõustus hagejaga, et alkoholi liigtarbimise tõttu on poolte abielulised suhted lõppenud. Kostja arvates on poolte abielulised suhted lõppenud alates augustist 2015. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abieluakt nr *. PKS § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud. Mõlemad pooled olid kohtus nõus, et abielu tuleb lahutada. Arvestades asjaoluga, et pooled ei ela enam koos, on kohus seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuast-
mete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.