lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
22. detsember 2015
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-118524
Hagi ese
K S (K) hagi E S (K) vastu elatise nõudes.
Menetlusosalised
Hageja : K K ( seaduslik esindaja AP Kostja E K
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Avaldaja seaduslik esindaja AP esitas 31.08.2015 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse E Slt elatise saamiseks K. R. S eest 195 eurot kuus. Kohus tegi 03.09.2015 võlgnik E. Sle makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite 29.09.2015.
lk 2 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 20.10.2015 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning K. R. S nõue E. S vastu anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi avaldaja seaduslikule esindajale ettepaneku esitada oma nõue hagimenetluses ettenähtud vormis, kuid esindaja seda ei teinud.
Kostja hagile ei vastanud, kuid maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites ja kirjalikus menetluses tehtud avalduses on kostja kinnitanud, et tema sissetulek ei võimalda tal maksta elatist nõutud summas /t.l. 9/. Kostjal on kohtule teadaolevalt kokku neli alaealist last kellele ta on kohustatud andma elatist. Kostja sissetulek on talvel 400 € ringis ja suvel 700 € (neto). Kostja soovib maksta vastavalt võimalustele 50 € kuus, suvel veidi rohkem.
Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja tutvunud esitatud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja K K on kostja E Ki poeg. Vanemad elavad lahus. Alaealine K K elab hageja, oma ema, juures ja on tema ülalpidamisel. Lisaks hagejale on kostjal veel kolm alaealist last, kelle suhtes on tal seadusest tuleneva ülalpidamiskohustus. Hageja seadusliku esindajana esitas lapse ema kohtule nõude elatise saamiseks kostjalt summas 195 eurot kuus. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PkS § 97 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
lk 3 PkS § 100 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PkS § 101 lg. 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01. 01. 2015 on 195 € kuus. Lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PkS § 102. lg. 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Elatis minimaalmääras tagab lapse vajaduste rahuldamise optimaalses määras, mis on vanema kohustus ja seda kohustust ei saa panna isikule, kes ei ole laste bioloogiline isa. Samas peab kohus arvesse võtma vanema kohustust tema teiste alealiste laste ees ja tema sissetulekut, mis ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täita ilma, et ta kahjustaks enda tavalist ülalpidamist. Kostja tööoskused ei võimalda tal otsida ka tasuvamat tööd. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et juhul kui kostja vabaneb kohustusest elatise maksmiseks mõne oma lapse suhtes, on ta kohustatud panustama rohkem teiste laste ülalpidamiseks. Ka on last kasvataval vanemal õigus pöörduda kohtusse elatise suurendamise taotlusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista elatis välja alla elatise minimaalmäära, 100 eurot kuus. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg. 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.