Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX), lepingulised esindajad Aleksandr Anissimov, Alexander Sergeev, e-post: [email protected] Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX), lepinguline esindaja Jevgeni Tverdohlebov, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 27.10.2015
Kohtuistungil osalejad
hageja lepingulised esindajad Aleksandr Anissimov ja Alexander Sergeev; kostja lepinguline esindaja Jevgeni Tverdohlebov
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Muuta Harju Maakohtu 27.01.2012 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-11-35020 XXX ́ilt (isikukood XXX) välja mõistetud igakuise elatise suurust ning:
2.1.Välja mõista kostjalt XXX`ilt hageja XXX kasuks igakuine elatis miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (195,00 2015.a.) alates 12.08.2015 kuni XXX
täisealiseks saamiseni, so 25.08.2027.
2.2.Igakuine elatis ei või olla väiksem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
2.3.Anda XXX ́le ainuõigus XXX ́le väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.
2.4.Elatise maksed tasuda iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelmise kuu viimasel päeval XXXpangakontole selgitusega „XXX elatis“.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
Harju Maakohtu 27.01.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-35020 mõisteti kostjalt lapse XXXkasuks välja elatis 145 eurot alates 01.01.2012 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so kuni 25.08.2027. Hageja ema töötasust ja isa poolt makstavast 145 eurost ei piisa lapse kõikide eluvajaduste rahuldamiseks. Lapse vajadused on aastatega kasvanud ja hageja ema töötasu ei ole piisav lapse normaalseks ülalpidamiseks. Miinimumpalga jätkuv suurenemine ja selle sidumine kuupalga alammääraga annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on peale 2012 aastat tunduvalt kasvanud. Hageja arvab, et kostja on töövõimeline isik ja võib tasuda elatist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise määras. Hageja seaduslik esindaja püüdis kostjaga elatise nõudes kohtuväliselt kokku leppida kuid tulemusteta. Kostja väidab, et 27.01.2012 kohtulahendis ära toodud summa on lõplik ja elatise muutmine ei ole võimalik. Hageja soovib fikseerida uut summat kohtulahendis. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (195,00 eurot 2015.a.) alates 12.08.2015 kuni XXX täisealiseks saamiseni, so 25.08.2027. Kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused
2.22.09.2015 esitatud vastuses palub kostja jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe elatise suuruse kohta. Kokkulepe on kinnitatud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-35020. Kokkuleppega on kindlaks määratud, missugusel viisil ja kui pika aja jooksul tuleb ülalpidamist anda. Kostja on täitnud kokkulepet kohaselt ja tegi makseid isegi ette. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa nõuda muud kui oli kokkuleppega ette nähtud. Kostja on teinud elatise ettemakseid üldsummas 700 eurot, makstes märtsist 2014 kuni juulini 2015 kokkulepitust suuremad summad. Seda oli võimalik teha kostja abikaasa abil ja seda põhjusel, et kui tulevikus peaks tekkima raske olukord, siis oleks võimalik elatist vähem maksta. Kostja osutab FIE-na taksojuhi teenust, maksimaalne kuukäive on kuni 1800 eurot. Sellest summast hüvitatakse puhkuse tasu, haiguse esimesed päevad, samuti ettevõtlusega seotud kulud: telefon, sõiduki rent, frantsiisikulu, kütuse kulu jm. Kostja ühe kuu keskmine brutotulu on 338,66 eurot. Kostjal on kaks alaealist last, kellele peab andma ülalpidamist võrdselt, kusjuures kostja peab samal tasemel ülal pidama ka ise ennast. Kostja teise lapse XXX ülalpidamiseks on vaja vähemalt 294 eurot. Elatis, mida hageja nõuab, paneb kostja teise lapse oluliselt halvemasse olukorda, sest peale kostja enda eluvajaduste (vähemalt 150 eurot kuus) ei jää kostja teisele lapsele samasugust elatist nagu hagejale. Kostja leiab, et hagi läbivaatamisel tuleb arvestada kokkuleppega ette nähtud. Kostja palub kohtul kaaluda hagi läbi vaatamata jätmist või hagi menetlemisel jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1, tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks.
Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Harju Maakohtu 27.01.2012 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-1135020 (tl 7-8) on kohus tuvastanud XXX(hageja) põlvnemine XXXist (kostja). Tuvastatud asjaoludel on Harju Maakohus kinnitanud 27.01.2012 kohtuliku kompromissi, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuist elatist summas 145,00 eurot kuus alates 01.01.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.08.2027 (tsiviilasi nr 2-11-35020, tl 5-6).
7.Vaidlust ei ole selles, et hageja elab käesoleval ajal oma emaga ja on ema ülalpidamisel. Kostja ei ela lapsega koos ja on kohustatud tema ülalpidamiseks maksma igakuist elatist. Vaidlus puudutab küsimust, kas elatise suurendamise nõuet saab esitada ka siis, kui poolte vahel on sõlmitud kohtulik kompromiss. Samuti on pooltel erimeelsused elatise määras.
Poolte vahel on sõlmitud 27.01.2012 kohtulik kompromiss tsiviilasjas nr 2-11-35020, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuist elatist summas 145,00 eurot kuus alates 01.01.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.08.2027 (kohtumäärus jõustus 28.01.2012, tl 5-6).
Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Riigikohus on selgitanud, et kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Viidatud sätte teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut (vt Riigikohtu 26. november 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 13).
10.Vanemate kokkulepet lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta tuleb lapse elatisenõude lahendamisel arvestada ka juhul, kui selline kokkulepe on sõlmitud kohtumenetluses ja kinnitatud kohtumäärusega. Jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS §-st 432 tulenevalt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on TsMS §-st 432, § 371 lg 1 p-st 4 ja § 428 lg 1 p-st 2 järeldanud, et elatise kohta tehtud kohtuotsus või kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta välistab samas asjas kohtusse pöördumise (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25).
11.Siiski leiab Riigikohus lahendis 3-2-1-2-09 p-s 12, et TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada (TsMS § 459 lg 1 p 2).
12.Kokkuvõtvalt eeltoodust leiab kohus, et hageja võib nõuda kohtu kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise suurendamist (uue hagi esitamisega), kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud. Küll aga ei näe seadus ette vanema õigust nõuda kohtulahendi (sh kohtu kinnitatud kompromissi) muutmist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 27. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 12).
13.PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Hageja nõuab kostjalt elatist ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
14.Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium
on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
15.Arvestades Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2015 kuutasu alammääraks 390 eurot, RT I, 03.12.2013, 4 ning seega tuleb praeguses asjas hagi esitamise seisuga maksta lapsele elatist PKS § 101 lg 1 järgi 195 eurot kuus.
16.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja maksis hagejale perioodiliselt elatist. Asja materjalide kohaselt on lapse isa tasunud lapsele elatist sealhulgas ka miinimmääras, so 195, 00 eurot kuus (tl 22-23), mis näitab kohtu hinnangul kostja võimet selles määras elatist maksta. Kohus märgib, et ülalpidamiskohustus on võrdselt mõlemal vanemal. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (2x195 eurot, kokku 390 eurot). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära.
17.Võrreldes 2012 aastaga on hageja kulutused suurenenud lähtuvalt üldisest elukallidusest, kuid kulud ei ole suuremad kui 395 eurot kuus (istungiprotokoll, tl 66). Kostja osutab FIEna taksojuhi teenust ja kohtule on väheusutav, et võrreldes kostja teenistuse kuukäivet 1800 eurot (tl 40), on kostja väidetav brutotulu 338,66 eurot. Kahtluse alla seab ka asjaolu, et kostjat esindab käesolevas menetluses vandeadvokaat, kelle teenusteks kostjal raha jätkub. Kostja on tööealine ja terve ning lisaks kostjale omab sissetulekut kostja praegune abikaasa, kelle palgamäär on 512 eurot kuus (tl 82). Asjaolu, et kostja teise lapse ülalpidamiseks kulub 294 eurot kuus, ei mõjuta kohtu hinnangul laste õigust saada ülalpidamist võrdselt miinimummääras.
18.Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse põhjendatud kulutuste suurust miinimummääras elatise nõude korral ei ole vaja tõendada nagu käesolevas menetluses.
19.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on selleks liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga mõista välja tema osa väiksemas ulatuses üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (Riigikohtu 16.01.2013 lahend nr 3-2-1-160-12 p 17, Riigikohtu 24.10.2012 lahend nr 3-2-1-118-12).
20.Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks igakuiselt summas 195 eurot, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäära alates 12.08.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
21.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Mõlemad pooled on tsiviilasjas kasutanud lepingulise esindaja teenust. Kohus leiab, et kõikide menetluskulude täielikult kostja kanda jätmine võib kaudselt eeldada, et menetluskulud tulevad lapse ülalpidamise arvelt ning võivad kasvõi ajutiselt mõjutada lapse vajaduste rahuldamist ning seetõttu eelnevat kaaludes jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
22.Tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 330 eurot (195-145=50x5kuud)+(215195=20x4 kuud). /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.