Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-15-4941 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi asjaolud Alaealiste A. ja B. nimel esitas laste seaduslik esindaja D. 31.03.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostja C.’lt välja mõista kummagi lapse kasuks elatise võla perioodi 01.10.2014-31.03.2015, so 6 kuu eest enne hagi esitamist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras so summas 1117,50 eurot lapse kohta ning edasise elatise samuti perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates 01.04.2015.a kuni A. ja B. täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kummagi lapse igakuiste vajaduste kulud (toit, transport, tervis, riided, haridus jne) 460 eurot kuus, kostja ei ole laste kasvatamises ja ülalpidamises osalenud alates pere lahkukolimisest rohkem kui aasta tagasi. Kostja vastus ja menetluse edasine käik Kostja 24.04.2015 vastuses hagi ei tunnistanud, vaidles vastu tagasiulatuva elatise nõudele ja sellele, et ei ole laste ülalpidamises osalenud, kuna on alates lahkukolimisest kandnud kõik Xxxxxxxxxxx, mis on kostja lahusvara, eluasemele võetud laenud ja sinna juurde kuuluvad tasud (kommunaalkulud) hagejate ülalpidamiseks. 2014. a põhjal keskmine summa on 828 eurot (sh EMT, Elion, Eesti Energia, Alexela Energia, vesi/kanalisatsiooni, Sõiduk 1 kindlustuse, Sõiduk 2 liisingu/kasko, eluasemelaenu ja laste elukindlustuse maksed (tlk. 37). Kostja ei täpsusta, kas tegemist on arvete kogumaksumusega kuus või laste osaga sellest. Lisaks palub kostjs arvasse võtta erinevad laste vaba ajale või muudele vajadustele tehtud ühekordsed kulutused (reisimeened, kingitused, seikluspark, sünnipäevapidude korraldamine jne) august 2014 – dets 2014 eest summas 1396 €. Kostja on võimaldanud hagejatel kasutada sõidukit Mercedes Benz ja kulutanud selle korrashoiule 1500 € (perioodi märgitud ei ole). 08.06.2015 ja 30.09.2015 seisukohavõttudes kostja täpsustab, et nõustub edasiulatuva elatise nõuetega, kuid miinimumist väiksemas summas, kuna on andnud laste ja nende ema kasutusse elamispinna Xxxxxxxxxxx, Pärnus ja palub seda käsitleda ülalpidamiskohustuse täitmisena. Kostja viitab, et vastavalt Riigikohtu poolt antud juhistele tuleb tuvastada elamispinna kasutuseelise väärtus, mis määratakse võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-69-13, punkt 20-21). Mis kasutuseelis on, seda kostja välja ei too. Kostja kinnitab ja lisab tõendid, et on perioodil 01.10.2014 – 31.03.2015 tasunud Xxxxxxxxxxx kommunaalkulud ja elektriarved kokku summas 815,40 eurot, hagejate ja nende seadusliku esindaja sidevahendite ja televisioonikulud kokku summas 732,528 eurot, hagejate seadusliku esindaja kasutuses oleva sõiduauto liisingu- ja kindlustusmaksed summas 530,21 eurot ja teinud samal perioodil hagejate jaoks ühekordseid väljaminekuid seoses hagejate ülalpidamisega kokku summas 1 412,41 eurot (sh kingitused, sünnipäevakulud, reisimeened, teler, mobiiltelefon jne). Kokkuvõttes on kostja perioodil 01.10.2014 kuni 31.03.2015 kandnud hagejate ülalpidamisega seoses kulutusi kokku summas 7 010,05 EUR ja palub seetõttu jätta hagi tagasiulatuva elatise nõuetes täies ulatuses rahuldamata.

2-15-4941 Samuti palub kostja arvestada tema poolt alates 01.04.2015 kantud kulusid (elamu laenu- ja kindlustusmaksed, Hageja 1 kindlustusmaksed, kommunaalkulude, side- ja televisioonikulude ning elektriarved) ülalpidamiskohustuse täitmisena ning jätta välja mõistmata elatis perioodi eest alates 01.04.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja on võimaldanud tasuta elamispinna nii lastele kui nende seaduslikule esindajale, kandnud mitte ainult oma laste, vaid ka nende seadusliku esindaja kulud ja teinud seda teadmises, et selliselt toimides täidab oma laste ülalpidamise kohustust ega seetõttu ei pea täiendavalt elatist tasuma. Hagejate nõuded tagasiulatuvalt elatise maksmiseks on eeltoodust tulenevalt vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on nõus kokkuleppeks selliselt, et hagejad loobuvad tagasiulatuva elatise nõudest ja elatise nõudest kohtumenetluse toimumise perioodi eest ning kostja tasub alates kohtulahendi jõustumisest kummalegi lapsele igakuiselt elatist summas 195,- eurot, so kokku kahe lapse kohta 390,- eurot tingimusel, et hagejate seaduslik esindaja D. kannab kõik Xxxxxxxxxxx elamu kasutamisega seotud kulud ja D. tasub 50 % Xxxxxxxxxxx eluasemega seotud laenu maksetest. Hagejate esindaja 20.05.2015 ja 19.08.2015 kirjalikes seisukohavõttudes leiab, et kostja vastuväited ei ole asjakohased, kuna ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kuna hagejad ei soovi rohkem kui miinimummääras elatist, ei pea hagejate esindaja kulutusi tõendama. Ülalpidamise kuluarvestusse kingituste, lillede, meenete jms arvestamine on asjakohatu. Tegemist on kingitustega mitte alaealiste laste ülalpidamiseks vajaliku elatisega. Samuti lastega kohvikus või mujal koos ajaveetmine ja sellele tehtud kulutused on vabatahtlikud. Ka vaidlused kostja ja hagejate seadusliku esindaja poolt seoses eluasemega jm võetud kohustuste täitmise ja kostja lahusvara tunduvaks parendamiseks tehtud kulutuste üle on laste ülalpidamiseasja asjakohatud. Perekonna kooselu ajal oli peres suusõnaliste kokkulepete alusel välja kujunenud eluasemekulude ja muude teenuste eest tasumise kord. Kostja vastuse p 7 ja 9 nimetatud kulud olid perekonnas kostja kanda. Viimase aasta jooksul on olnud tõsiseid probleeme tähtaegselt eluaseme eest, kommunaalkulude ning panga ees võetud kohustuste täitmisega seetõttu, et kostja on jätnud õigeaegselt endale võetud kohustused täitmata. Hagejate seaduslik esindaja on kohustuste täitmiseks tasunud laste ülalpidamiseks mõeldud vahenditest võlgnevused. Täpseid arvestusi ja tõendeid kantud kulude kohta hagejate esindaja ei esita. Asjaolud, mis puudutavad kostja ja hagejate seadusliku esindaja vahel Xxxxxxxxxxx kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimist ja sellega seotud kulude kandmist ei puutu laste elatise nõude asjasse. Sõiduauto Mercedes Benz E320, reg. numbriga xxxxxxxxxxx, väljalaske aasta 2002, on soetatud hagejate vanemate abielu ajal, so xxxxxxxxxxx. Tegemist on ühisvaraga, mida perekonnas suusõnalise kokkuleppe alusel kasutab hagejate seaduslik esindaja. Hagejate seaduslik esindaja on nõus, et kannab enda ja laste kasutuses oleva eluaseme (Xxxxxxxxxxx elab ka kostja ema) kulud (sh kommunaalkulud: vesi, kanalisatsioon, elekter) ja nende poolt kasutatud teenuste kulud (sidevahendid: TV, internet, telefonid). Hageja leiab, et kuna asjaajamine seoses lepingute ümbervormistamisega võtab aega, siis oleks mõistlik kui eluasemega ja sidevahenditega seotud kulud võtab ta enda kanda alates 01.06.2015. 07.10.2015 toimunud istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde, kompromissi läbirääkimised ebaõnnestusid. Kohus istungil poolte soovil määras asja lahendamise kirjalikus menetluses kuulutamisega 30.10.2015, dokumentide esitamise lõplikuks tähtajaks 23.10.2015. Kumbki pool kohtule rohkem midagi ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjendused

2-15-4941 vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Riigikohus on korduvalt ka selgitanud, et perekonnaasjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 11) . Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni.

2-15-4941 ülalpidamiskohustus hagejate poolt nõutud perioodi so alates 01.10.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni täidetuks. Hagejate esindaja leiab, et kostja kulutusi eluasemele laenule, kommunaal-, elektri- ja sidekuludele, sõidukitele, laste sünnipäevadele jne ei saa arvestada ülalpidamise kohustuse täitmisena ning jääb algse hagi juurde. Samas hageja ei lükka ümber, et kostja on enam kui aasta ja sisuliselt kuni kohtuotsuse tegemiseni kandnud laste eluasemega seotud kommunaal, side- ja lapse elukindlustuse kulusid.

2-15-4941 elavad lisaks hagejatele ka nende ema D. ja kostja enda ema ning kostja korduvates seisukohtades toodud arvestuste puhul on ebaselge, kas kulude arvestus on esitatud laste kohta või Xxxxxxxxxxx koguarvete summana (sh D. ja kostja ema kulud), lähtus kohus selguse huvides kostja reaalselt kantud kulude arvestuses kostja poolt esitatud konto väljavõtetest kommunaal- jms teenuseid osutanud ettevõtetele makstud summade kohta (9 kuu veearved summas 316,90 €, so lapse kohta 79,23 € - tlk 215, 11 kuu elektrivõrguteenuse arved summas 642,23 €, so 160,55 € - tlk 226; elektriarved summas 376,32 €, so 94,08 € lapse kohta - tlk 257). Kohus jagab kantud summad elamut kasutavate isikute arvu järgi neljaga ning saab oktoobrist 2014 – septembrini 2015 kostja poolt lapse kohta tehtud otseseks eluasemega seotud kuluks vähemalt 333,86 € , kahe lapse peale kokku 667,72 €, mis tuleb elatise võlast maha arvestada. Sideteenuste (sh telefon ja tv) kulutusi ei ole võimalik kostja konto väljavõtete järgi välja arvestada, kuna arved on kostjale esitatud ja tasutud koondina kahe erineva eluruumi (Xxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxx) eest ning hõlmavad ka kostja enda, tema ema (J.R.) ning hagejate esindaja D. sidekulusid. Kohus tugineb kostja poolt esitatud ja hageja poolt ümberlükkamata väitele (tlk 184), et kostja tegi 6 kuu jooksul (okt 2014 – märts 2015) hagejate ja nende seadusliku esindaja ehk 3 isiku sidevahendite ja televisiooniteenustele kulutusi kokku summas 732,53 € ehk 122,09 € kuus, so lapse kohta vähemalt 40,70 € kuus (122,09 : 3 = 40,70 €), so vaidlusalusel perioodil kokku 488,40 € kahe lapse peale, mis tuleb elatise võlast maha arvata. Lisaks on põhjendatud elatise võlast maha arvata täitmisena lapse A. elukindlustuse maksed summas 250 € (tlk 185 ja 277-278) ja ühekordsete maksetena (tlk 185 toodud tabel) hagejate esindajate lastele otseselt tehtavaid vajalikke kulutusi vähendanud maksed: lastele 04.10.2014 kantud taskuraha 50 €, kokku 100 €, televiisor summas 329 € ja tahvelarvuti (tänapäeval pigem õppevahend kui luksus) klaviatuur 29 € ja 13.02.2015 R.R.le makstud sünnipäevapeoraha 50 €, kokku ühekordsed kulud summas 508 €. IPhone ost summas 618 € on tavalise mobiiltelefonii hinnaga võrreldes luksuslik kulutus, mis ei ole miinimumi raames põhjendatud, lisaks ei ole selle kulu osas üheselt selge, kas see on täielikult välistatud ülejäänud sideteenuste kuludest, kuna kajastub kostja esitatud mobiilioperaatori arvetel. Kohus nõustub hagejate esindajaga selles, et ühekordsed kulude kingituste, reisimeenete ja õhtusöökide tarbeks on vanema poolte tehtud vabatahtlikult nö sotsiaalsed laadi kulud, mille tähtsust ei tohiks loomulikult allahinnata lapse ja vanema vahelise suhte juures, kuid mida ei saa arvestada lapse hädavajaliku ülalpidamiskuluna (vaba aega saab veeta ka rahalisi vahendeid kasutamata nt metsajalutuskäik vms).

2-15-4941 Xxxxxxxxxxx elamuga seotud teenuste lepingute hagejate esindajale üleandmisega ning elatise kohase tasumisega hagejate esindaja kontole või kulujaotuste muul viisil konkreetse kokkuleppe ja täitmisega ära hoida edasise elatise võla kogunemise.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.