Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 13.07.2015.a. Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatis minimaalses määras alates 01.07.2015.a. Seoses XXX vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja saadeti nõue Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates 01.07.2015. 27.10.2015.a. toimunud kohtuistungil jäävad hagejad oma hagi juurde. Kostja vastuväited Kostja soovib lapsi kasvatada võrdväärse aja. Hagejate esindaja teeb kõik, et laste ja isa omavaheline suhtlemine oleks minimaalne. Enamuse ajast juulist kasvatas kostja lapsi ainuisikuliselt. Kostja ja hageja vahel on sõlmitud kirjalik kokkulepe, mille kohaselt alates 01.august 2015 puuduvad hagejal rahalised nõuded kostja vastu. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 2 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on elatusraha miinimum ühe lapse kohta 195,00 eurot kuus. Kui elatist nõutakse ja kohus mõistab välja elatise seaduses sätestatud alammääras, ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Elatise alla miinimummäära vähendamine on võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Hagejad on alaealised. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada alaealiste elatist alla elatismiinimumi. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul elatiste vähendamise kaalukaid asjaolusid ei esine. Kostjal oli kokkulepe hagejate esindajatega, mitte hagejatega, rahaliste nõuete puudumise kohta. Kokkulepe, mis käsitleb laste elatisest loobumist , on tühine. Kostjal on õigus hagita menetluses kohtult taotleda, et laste hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus jätab isa väited, et soovib laste kasvatamist jagada vanemate vahel võrdselt nädalate pikkuste perioodide kaupa, käesolevas menetluses tähelepanuta. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista elatis alates 01.07.2015 miinimummääras . TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 165 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on

põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, ei rakenda kohus eelpooltoodud seaduse sätet. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 3510,00 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.