Perekonnaõigus › Abielulahutus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

01.04.2015.a. esitas R.A. Tartu Maakohtule hagi A.A.i vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abielu sõlmiti 23.01.2013.a. Abielust lapsi sündinud ei ole. Poolte abielu kestis üksnes 3 kuud, kuna ilmnes, et poolte iseloomud on liialt erinevad. 2013.a kevadel lahkus kostja Eestist Venemaale ning on edaspidi hoidunud hagejaga suhtlemast. Kuna kostja ei viibi Eesti Vabariigis ning hoidub kõrvale hagejaga suhtlemisest, siis on palub hageja abielu lahutada kohtus. Hageja pidas võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses ning palus kohtukulud jätta poolte endi kanda.

09.04.2015.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. 19.10.2015.a saabus Venemaa Föderatsioonist kostja vastus. Vastuse kohaselt tunnistab kostja R.A. nõuet ning palub nende abielu lahutada. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega ning palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 64 kohaselt abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kohtutoimikust nähtuvalt elab kostja Venemaa Föderatsioonis, mida kinnitab ka kostja vastuse kirjaümbriku, millel on tagasiaadressiks Venemaa Föderatsiooni aadress, samuti postitempel. Seega ei oleks ka poolte kokkuleppel võimalik abielu lahutada Perekonnaseisuametis. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted loetakse lõppenuks, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasade kooselu ei taastata. Sama sätte lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 alusel peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hagiavalduse kohaselt kestis poolte abielu üksnes 3 kuud, sest poolte iseloomud on liialt erinevad ning 2013 aasta kevadel lahkus kostja Eesti Vabariigist elama Vene Föderatsiooni ning kohus on tuvastanud, et kostja elukohaks on tänaseni Vene Föderatsioon, seega enam kui 2 aastat on abikaasad elanud eraldi, seega eelduslikult on abielusuhted lõppenud. Kostja on oma vastuses nõustunud hageja nõudega ning palunud nende abielu lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ning lahutab R.A. ja A.A.i vahel 25.01.2013.a Valga Maavalitsuses sõlmitud abielu. Kuna kostja on hageja nõude õigeks võtnud eelmenetluses, siis kohus lahendab asja kohtuistungit pidamata, seejuures arvestades ka asjaoluga, et kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Kohus selgitab, et abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.