Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

14. oktoober 2015, Pärnu Maakohus, Rapla

Tsiviilasja number

2-15-12165

Tsiviilasi

A-L A ja K A hagi H A vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

1 755 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad:

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista H A alates 03.09.2015 elatis A-L A ülalpidamiseks igakuiselt 150 eurot kuni tütre A-L, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Välja mõista H A alates 03.09.2015 elatis K A ülalpidamiseks igakuiselt 150 eurot kuni tütre K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt alates 03.09.2015 A-L A ülalpidamiseks elatis miinimummääras kuni hagejate vajaduste muutumiseni või kuni hagejate täisealiseks saamiseni või õppimise korral gümnaasiumis kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt K A ülalpidamiseks elatis miinimummääras kuni hagejate vajaduste muutumiseni või kuni hagejate täisealiseks saamiseni või õppimise korral gümnaasiumis kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja nõustus lastele makstavat elatist vähendama 150 euroni kuus lapse kohta. Kostja seisukoht Kostja on nõus maksma laste ülalpidamiseks 300 eurot kuus, s.o igakuiselt kummalegi lapsele 150 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui laste A-L ja K isa, kohustatud neid ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, so alates 01.01.2015.a. 195 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alla miinimummäära, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja omab töökoha. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis igale lapsele eraldi 150 eurot igakuiselt alates 03.09.2015. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale igakuiselt elatist 150