Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

2 (4)

Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel oli töötasu alammäär 2014. aastal 355 eurot kuus ja 2015. aastal on 390 eurot kuus. PKS § 102 kohaselt arvestab kohus ülalpidamiskohustuse hindamisel ka kohustatud isiku varalist seisundit. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad küll varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olukorras, milles vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sünnitunnistuste (tl 4-5) andmetel on nii K. A. S. kui ka K. S. vanemad T. R. ja A. S. , seega on K. A. S. ja K. S. õigus A. S. elatist nõuda. Kuivõrd hagejad nõuavad elatise väljamõistmist lähtudes PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise minimaalsest määrast, millest väiksem ei või igakuine elatis olla, puudub kohtul vajadus analüüsida elatise suuruse põhjendatust. Lähtuvalt kostja taotlusest ja PKS § 102 lg-st 2 tuleb kohtul hinnata, kas esineb mõjuv põhjus vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja on esitanud palgatõendi (tl 19), millest nähtub, et perioodil 01.01.2015-30.06.2015 on tema keskmine netosissetulek olnud 1214,55 eurot kuus. Vastuses hagile selgitab kostja, et tema igakuisteks püsikohustusteks on laenude tagasimaksed summas ca 700 eurot kuus ja isa hooldekodu maksed 93 eurot kuus. Lisaks toetab kostja kutseõppeasutustes õppivaid täisealisi lapsi. Tõendeid ühegi eelnimetatud püsikohustuse täitmise või väljamineku kohta pole kostja esitanud. Ka ei ole kostja esitanud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta, mis annaksid PKS § 102 lg 2 lähtuvalt aluse elatise summa vähendamiseks. Alaealise lapse ülalpidamiskohustus tuleb täita enne muid kohustusi, sest juba rahaliste kohustuse võtmisel peab isik arvestama, et tal on lapse ülalpidamiskohustus. Laps ei saa ise endale ülalpidamist hankida, tema vajaduste rahuldamine tuleb kindlustada vanematel. Kuivõrd seadusandja on leidnud, et minimaalne elatis ühele lapsele ei või olla käesoleval ajal väiksem kui 195 eurot ühelt vanemalt, tuleb eeldada, et lapse vajaduste minimaalseks

3 (4)

rahuldamiseks kulub 390 eurot kuus. Selleks on võimalik kasutada ka riiklikku peretoetust, mis käesoleval ajal on 45 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt elatise väljamõistmine kummagi hageja kasuks seaduses sätestatud miinimummääras, st 2014. aastal 177,50 eurot kuus ja alates 2015. aastast 195 eurot kuus. Eeltoodu alusel mõistab kohus A. S. välja elatise nii K. A. S. kui ka K. S. , kummagi kasuks alates 01.10.2014. a kuni 30.09.2015. a ühekordse summana 2287,50 eurot ((3 x 177,5) + (9 x 195)) ning edasiselt perioodiliste maksetena seaduses sätestatud miinimummääras, mis käesoleval ajal on 195 eurot kuus. Igakuine elatis tuleb ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest ette, seega 2015. a oktoobrikuus tuleb tasuda elatis novembrikuu eest. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on vastavalt TsMS § 144 p 1 menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise ja muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu, seega hagejal kohtukulud puuduvad. Hagejat on menetluses esindanud seaduslik esindaja, mistõttu pole hagejal tekkinud ka kohtuväliseid kulusid. Seega käesolevas asjas puuduvad kostjalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.