M M hagi T M vastu 250 euro elatise väljamõistmiseks T M vastuhagi lapsega suhtlemise korra määramiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja M M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx x-x, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx). Hageja seaduslik esindaja I R (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post), lepinguline esindaja Anu Toomemägi (Toomemägi ja Partnerid Õigusbüroo OÜ, asukoht Rüütli 39-1, 80011 Pärnu linn, e-post [email protected]). Kostja T M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, asukoht Veetorni 4, 10119 Tallinn, e-post [email protected]). Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutused:
1.Märjamaa Vallavalitsus (rg-kood 75022835, asukoht Tehnika tn 11, Märjamaa alev, 78304 Rapla maakond, e-post [email protected]).
2.Mustamäe Linnaosa Valitsus (rg-nr 75014267, asukoht Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn, e-post [email protected]).
Menetluse liik
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
RESOLUTSIOON
Kinnitada M M seadusliku esindaja I R ja T M esindaja vandeadvokaat Helvia Räägeli vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt:
T M kohustub M M tasuma elatist alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest igakuiselt summas 230 eurot, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras kuni M M täiseaealiseks saamiseni.
2.T M tasub elatise iga kalendrikuu eest, kandes selle sama kuu 5. kuupäevaks I R arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (Swedbank).
3.Juhul, kui M M veedab T M ühes kuus vähemalt kaks nädalat, siis vähendatakse proportsionaalselt selle kuu eest tasumisele kuuluvat elatist. Selle summa kasutab T M M M riiete ja jalanõude vms vajaliku soetamiseks. Alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest 3 kuu jooksul ostab T M M M vajaliku riietuseseme või muu lapsele vajaliku asja 52 euro väärtuses, kooskõlastades eseme eelnevalt I R.
4.T M lõpetab M M mobiiltelefoni kuutasu ning kõnede maksmise alates kohtumääruse jõustumisest ning võimaldab M M kasutuses oleva abonemendi üle kanda I R, kes võtab endale alates kohtumääruse jõustumisest kohustuse tasuda M M telefoniarved.
5.M M veedab isa T M igas kuus vähemalt kaks nädalavahetust alates reede pärastlõunast kuni pühapäeva pärastlõunani. Täpsemad kellaajad lepivad pooled kokku iga kord eraldi vastavalt olukorrale.
6.M M ja T M on õigus kohtuda ka punktis 5 nimetatud aegadest erinevatel aegadel, kui pooled on selliselt eelnevalt kokku leppinud.
7.Muutustest lapsega kokkusaamise aegades teavitab teine pool ette vähemalt 3 päeva telefoni, eposti või SMS teel v. a juhul, kui kokkusaamise võimatus ilmneb ootamatult.
8.M M veedab T M paaritutel aastatel sügisvaheajad ning paarisaastatel kevadvaheajad. Erandiks on 2015.aasta sügisvaheaeg, mille M M veedab I R.
9.Suvevaheaja perioodil veedab M M T M kokku vähemalt 1,5 kuud, sealjuures arvestavad pooled täpsema aja kokkuleppimisel lapse laagritega, sõprade sünnipäevadega jmt. Isaga veedetav aeg 1,5 kuud ei pea olema järjestikune, vaid võib jaguneda osadeks nädalaste või paarinädalaste perioodide kaupa.
10.Jõuluvaheajal veedab M M T M vähemalt 1 nädala, sealjuures lepivad T M ja I R täpsema isa juures viibimise eelnevalt eraldi kokku.
11.Paaritutel aastatel 24.12. ja 25.12. on M M T M ja paaris aastatel I R. Paaritutel aastatel 31.12. ja
01.01.on M M I R ja paaris aastatel T M.
12.Kui M M haigestub, siis on haiguslehel või korraldab tema eest hoolitsemise see vanem, kelle juures laps haigestus.
13.Isadepäeva veedab M M T M, emadepäeva veedab M M I R.
14.M M sünnipäeval on T M õigus M M kohtuda.
15.Perekondlikud tähtpäevad (nt vanemate sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad, suguvõsa kokkutulekud jmt) veedab M M selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on.
16.I R teavitab lapsega seotud sündmustest (võistlused, laagrid, kooli sündmused, arenguvestlused, tekkinud probleemid, vahejuhtumid jms) teadasaamisel koheselt T M telefoni, e-posti või SMS vahendusel.
17.M M Eestist väljaviimisest teavitavad vanemad teist vanemat koheselt pärast sellise vajaduse tekkimise selgumist telefoni, e-posti või SMS vahendusel.
18.Vanematel on õigus suhelda lapsega igal ajal telefoni, Skype ́i, e-maili jms kanaleid kasutades ning vanemad kohustuvad võimaldama lapsel neid sidepidamisvahendeid kasutada.
19.Vanemad ei halvusta teineteist lapse ees ega kahjusta lapse ja vanema suhteid mingil muul moel. Vanemad tagavad, et ka kolmandad isikud ei kahjustaks vanema ja lapse vahelisi suhteid.
20.Kõikides suhtluskorra kokkuleppe punktides arvestatakse M M ühe või teise vanema juures viibimiseks muudatuste või täiendavate kokkulepete tegemisel eeskätt M M huve ja temaga seotud sündmusi (näiteks klassikaaslaste ja sõprade sünnipäevad, kooli või võistlustega seotud sündmused vms).
21.M M on õigus avaldada arvamust, kas ta soovib minna T M koju ja/või keelduda minemast T M juurde käesolevas kokkuleppes märgitud aegadel juhul, kui ilmneb, et T M ei ole võimalik M M töö vms põhjuse tõttu koos olla ning suhtluskorras märgitud ajal peab M M selle aja veetma T M poolt määratud kolmanda isikuga.
22.T M ja I R kohustuvad teineteisele võimalikult varakult teatama üksteise puhkuseajad ning arvestama, et puhkuste ajal saaks M M vähemalt nädal aega järjest veeta koos puhkava lapsevanemaga.
23.Käesolevas suhtluskorras nimetamata lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooled välistavad edasikaebeõiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Lõpetada menetlused M M hagis T M vastu elatise väljamõistmiseks ning T M vastuhagis I R vastu lapsega suhtlemise korra määramiseks. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Hageja nõue Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 250 eurot kuus alates 11.05.2015, kohustada kostjat väljamõistetud elatisraha tasuma hageja seadusliku esindaja I R pangakontole nr EE xxxxxxxxxxxxxxxxxx jooksva kuu 1. kuupäevaks. Vastuhageja nõue Kostja/vastuhagis hageja palub kohtul määrata poolte lapsega suhtlemise kord alljärgnevalt:
1.Laps veedab isaga igas kuus vähemalt kaks nädalavahetust alates reede pärastlõunast kuni pühapäeva pärastlõunani. Täpsemad kellaajad lepivad pooled kokku iga kord eraldi vastavalt olukorrale.
2.Lapsel ja isal on õigus kohtuda ka punktis 1 nimetatud aegadest erinevatel aegadel, kui pooled on selliselt eelnevalt kokku leppinud.
3.Muutustest lapsega kokkusaamise aegades teavitab teine pool ette vähemalt 3 päeva, v. a juhul, kui kokkusaamise võimatus ilmneb ootamatult.
4.Laps veedab isaga paaritutel aastatel sügisvaheajad ning paarisaastatel kevadvaheajad.
5.Suvevaheaja perioodil veedab laps isaga kokku vähemalt 1,5 kuud, sealjuures arvestavad pooled täpsema aja kokkuleppimisel lapse laagritega, sõprade sünnipäevadega jmt. Isaga veedetav aeg 1,5 kuud ei pea olema järjestikune, vaid võib jaguneda osadeks nädalaste või paarinädalaste perioodide kaupa.
6.Jõuluvaheajal veedab laps isaga vähemalt 1 nädala, sealjuures lepivad pooled täpsema isa juures viibimise eelnevalt eraldi kokku.
7.Paaritutel aastatel 24.12. ja 25.12. on laps isaga ja paaris aastatel emaga. Paaritutel aastatel
31.12.ja 01.01. on laps emaga ja paaris aastatel isaga.
8.Isadepäeva veedab laps isaga, emadepäeva veedab laps emaga.
9.Lapse sünnipäeval on isal õigus lapsega kohtuda.
10.Perekondlikud tähtpäevad (nt vanemate sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad, suguvõsa kokkutulekud jmt) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on.
11.Pooled kohustuvad teineteisele võimalikult varakult teatama üksteise puhkuseajad ning arvestama, et puhkuste ajal saaks laps vähemalt nädal aega järjest veeta koos puhkava lapsevanemaga.
12.Vanem teavitab lapsega seotud sündmustest (võistlused, laagrid, kooli sündmused, arenguvestlused, tekkinud probleemid, vahejuhtumid jms) koheselt sündmusest teadasaamisel teist vanemat.
13.Lapse Eestist väljaviimisest teavitavad vanemad teist vanemat koheselt pärast sellise vajaduse tekkimise selgumist.
14.Vanematel on õigus suhelda lapsega igal ajal telefoni, Skype ́i, e-maili jms kanaleid kasutades ning vanemad kohustuvad võimaldama lapsel neid sidepidamisvahendeid kasutada.
15.Vanemad ei halvusta teineteist lapse ees ega kahjusta lapse ja vanema suhteid mingil muul moel. Vanemad tagavad, et ka kolmandad isikud ei kahjustaks vanema ja lapse vahelisi suhteid.
16.Käesolevas suhtluskorras nimetamata lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. Pooled sõlmisid kompromissi. Maakohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.
Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.