2-13-15066/62 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE XXX(edaspidi hageja) esitas 03.04.2013 Harju Maakohtule hagi XXX(edaspidi kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu ühisvara jagamiseks ja avalduse hagi tagamiseks. Hagiavalduse (kd I, tl 1-8) kohaselt pooled abiellusid 30.12.1978.a. ja lahutasid 14.05.2008.a. Enne abielu lahutamist sõlmisid pooled kaks abieluvaralepingut. 30.01.2008.a. sõlmisid pooled abieluvaralepingu, millega jagasid osa poolte ühisvarasse kuuluvast varast. Täiendavalt leppisid pooled kokku, et: 1) kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist soetatav muu vara, sh registrisse kandmisele kuuluvad vallas- ja kinnisasjad ning varalised õigused jäävad selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele see registrisse kantakse; 2) kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist saadav tulu, mis tekib tegutsedes ettevõtjana ja/või töise tegevuse tulemusena ning investeeringutest saadav tulu jääb selle abikaasa lahusvaraks, kes selle tulu sai; 3) kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist võetud varalised kohustused jäävad selle abikaasa lahuskohustuseks, kelle varalistest õigustest nimetatud kohustused tulenevad või kes nimetatud kohustuste täitmiseks lepingu sõlminud on. Krediidiasutustes asuvad ükskõik mis liiki kontod jäävad selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele on vastav konto avatud. Seega lõppes poolte ühisvara režiim 30. jaanuaril 2008.a. 12.03.2008 sõlmisid pooled täiendava abieluvaralepingu, millega jagasid seni jagamata poolte ühisvarasse kuuluva vara osaliselt. Lepingu p-i 3.3 kohaselt avaldavad abikaasad, et muud abielu kestel omandatud vara nad käesoleva lepinguga nad jagada ei soovi. Seega ei saa olla vaidlust selles, et 12.03.2008.a. sõlmitud lepinguga ei jagatud kogu pooltele kuuluvat vara. Hageja soovis jagada seni jagamata ühisvara (sh varalised õigused), s.o vara, mis on omandatud enne ühisvara režiimi lõppemist ja mida ei ole abieluvaralepinguga jagatud. Hageja tegi ettepaneku poolte ühisvarasse kuuluva vara jagamiseks hagiavalduses näidatud viisil. Harju maakohus 11.04.2013 määrusega jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata (kd I, tl 5-7, tl 4765, tl 67-72, tl 81-83). 06.05.2014 esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse (kd II, tl 121-129), soovides ühisvara jagamist hagiavalduse täpsustuses näidatud viisil ning palus kohtul sellest lähtuda. Hageja loobus hagiavalduses näidatud viisil ühisvara jagamise nõudest. 10.04.2015 kohtule esitatud nõude täpsustuses (kd III, tl 130-133) märkis hageja, et 08.10.2014 määrusega peatas Harju Maakohus tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-13-7508 tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-13-7508 tehtav lahend on oluline käesolevas vaidluses, so kas nõudeõigust XXX OÜ vastu saab poolte ühisvara koosseisus arvestada. 31. märtsil 2014. a tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-7508 otsuse, millega jättis XXX hagi XXXOÜ (XXXOÜ üldõigusjärglane) vastu täies ulatuses rahuldamata. Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale,

30.märtsi 2015. a määrusega uuendas Harju Maakohus käesoleva tsiviilasja menetluse. Ühtlasi andis kohus hagejale võimaluse esitada hagi nõude osas täpsustus hiljemalt 10. aprillil 2015. a. Hageja jäi kõigi oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde, kuid soovis täpsustada ühisvara koosseisu ning ühisvara jagamise viisi. Hageja oli seisukohal, et kuna tsiviilasjas nr 2-13-7508 on tuvastatud, et kostja ja XXXOÜ vahel sõlmitud müügileping on tühine, st sellel lepingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, kuulub tühise müügilepingu ese – väikelaeva Lisette lisavarustus jätkuvalt poolte ühisvara hulka. Kuigi lisavarustus ei ole hetkel abikaasade otseses valduses (vähemalt mitte hageja valduses), on vara omanikel õigus esitada AÕS § 80 alusel vindikatsiooninõue asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Kooskõlas TsÜS §-ga 155 ei ole vastav nõue aegunud. Lisavarustuse jagamisel tuleb arvestada hageja 25. juuli 2014. a vastuses esile toodud asjaolusid. Muuhulgas seda, et kostja poolt tehtud tühise tehingu tulemusel ei ole vara käesoleval ajal abikaasade otseses valduses ning kostja sõlmis tühise müügilepingu ilma hageja teadmata ning hageja ei ole sellist tehingut ka tagantjärele heaks kiitnud. Hageja oli seisukohal, et hageja ei pea kandma riisikot selles osas, kui lõppastmes ei ole lisavarustust võimalik ebaseaduslikust valdusest välja nõude või kui lisavarustuse osas on kolmandal isikul tekkinud nüüdseks heauskne omand. Poolte ühisvara koosseis ja väärtus on järgmine: 1) väikelaeva lisavarustus, väärtus 129 463 eurot; 2) Kõrtsu kinnistu müügist saadud tulu 26 938 eurot; 3) tulirelv, väärtus 2 939 eurot; 4) rahalised vahendid (kostja poolt hageja kontolt võetud summad) 114 082 eurot; 5) nõudeõigus XXXOÜ vastu: laenulepingust tulenev nõude jääk summas 295 558,50 laenu 479 337,28 eurot); 6) XXX OÜ poolt tagastatud laen 183 778,78, mis on pooltele tagastatud järgmiselt: kostjale tagastatud osa summas 127 184,10 hagejale tagastatud osa summas 56 594,68 eurot

PKS § 7 järgi määratakse abikaasade varalised õigused ja kohustused kindlaks seaduses ja/või abieluvaralepinguga. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud, kohaldatakse abikaasade vara suhtes PKS kolmanda peatüki 3.jaos sätestatut. Abikaasade ühisvaraks on PKS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara. Vastavalt PKS § 15 lg-le 1 on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara. PKS § 18 lg 6 kohaselt on ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara poolte ühisvara. Hageja soovib jagada seni jagamata ühisvara (sh varalised õigused), s.o vara mis on omandatud enne ühisvara režiimi lõppemist ja mis ei ole abieluvaralepingutega (kd I, tl 11-22) jagatud. Hagi ja vastuhagi kohaselt tuleb kohtul jagada poolte vahel alljärgnev: 1) väikelaeva Lisette Lagoon 400 lisavarustus; 2) Kõrtsu kinnistu müügist saadud tulu; 3) tulirelv; 4) rahalised vahendid (kostja poolt hageja kontolt võetud summad); 5) nõudeõigus XXXOÜ vastu; 6) XXXOÜ poolt tagastatud laen. 1)Vaidlust ei ole, et 22.02.2007 sõlmisid XXXja XXXOÜ esindaja juhatuse liige XXXostumüügilepingu (kd I, tl 23-26), millega kostja müüs XXXOÜ-le XXXOÜ-le kuuluvale väikelaevale Lisette Lagoon 400 kere numbriga XXX paigaldatud varustuse. Ostu-müügilepingu punkti 1 kohaselt oli varustuse müügihind kokku summas 2 026 510 krooni (129 463 eurot) ja punkti 3 kohaselt oli XXXOÜ kohustatud kandma kostjale müügihinna ostu-müügilepingu punktis 2 näidatud pangakontole. Kuna XXXOÜ kohustust ei täitnud, esitas kostja 15.02.2013 kohtusse hagi võlgnevuse summas 129 463 eurot ja viiviste summas 28 171,15 eurot nõudes (kd I, tl 27-33). 08.10.2014 määrusega peatas Harju Maakohus tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-13-7508 tehtava lahendi jõustumiseni (kd III, tl 122-123). Kohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-13-7508 tehtav lahend on oluline käesolevas vaidluses, s.o kas nõudeõigust XXXOÜ vastu saab poolte ühisvara koosseisus arvestada. 31.03.2014 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-7508 otsuse, millega jättis hagi XXXOÜ (XXXOÜ üldõigusjärglane) vastu täies ulatuses rahuldamata. Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et hagi on esitatud tühise müügilepingu alusel ning tühise lepingu alusel ei saanud kostjal tekkida ostuhinna tasumise kohustust. 10.11.2014 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega jättis kohus maakohtu otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 12.12.2014. 30.03.2015 määrusega uuendas Harju Maakohus käesoleva tsiviilasja menetluse (kd III, tl 126). 10.04.2015 esitatud nõude täpsustuses jäi hageja kõigi oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde, täpsustades ühisvara koosseisu ning ühisvara jagamise viisi. Hageja oli seisukohal, et kuna tsiviilasjas nr 2-13-7508 on tuvastatud, et kostja ja XXXOÜ vahel sõlmitud müügileping on tühine, st sellel lepingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, kuulub tühise müügilepingu ese – väikelaeva Lisette lisavarustus jätkuvalt poolte ühisvara hulka. Kuigi lisavarustus ei ole hetkel abikaasade otseses valduses (vähemalt mitte hageja valduses), on vara omanikel õigus esitada vindikatsiooninõue asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest, nõue ei ole aegunud. Hageja palus jätta väikelaeva Lisette lisavarustuse kostja ainuomandisse. Kostja palus jätta 1⁄2 mõtteline osa lisavarustusest hageja ainuomandisse ja 1⁄2 mõtteline osa kostja ainuomandisse. Seega poolte vahel puudub vaidlus, et väikelaeva Lisette lisavarustus kuulub poolte ühisvara hulka.

Kohus peab lähtuma sellest, kuidas on kõige õiglasem ühisvara poolte vahel jagada. Kuna kostja poolt tehtud tühise tehingu tulemusel ei ole vara abikaasade otseses valduses, kostja sõlmis tühise tehingu hageja teadmata, lepingust tulenevate kohustuste täitmist saab nõuda üksnes kostja, kes on lepingu pooleks, jätab kohus väikelaeva Lisette lisavarustuse väärtusega 129 463 eurot kostja ainuomandisse. 2)Pooled ei vaidle, et 13.12.2006 omandas kostja maatulundusmaa asukohaga XXX, mille kostja 15.01.2007 edasi müüs (kd I, tl 37, kd III, tl 73-80, 153-159) 33 234 eurot (520 000 krooni) kallimalt kui see omandati. Saadud tulu on kostja deklareerinud (kd I, tl 38-42). Hageja leidis, et kuna kostja võõrandas kinnistu 33 234 eurot kallimalt, kui see omandati, saadud tulu ei ole pooled seni omavahel jaganud, kuuluvad poolte ühisvarasse rahalised vahendid summas 33 234 eurot. Kostja oli seisukohal, et Kõrtsu kinnistu müügist saadud tulu ei kuulu jagamisele, sest: tehing toimus hageja nõusolekul; pooled on saadud tulu ühiselt deklareerinud ning kostja on tasunud tulumaksu summas 6295,46 eurot; Kõrtsu kinnistu müügist saadud tulu laekus abielu ajal hageja pangakontole ning Kõrtsu kinnistu müügist saadud vahendeid kasutasid ja käsutasid abikaasad ühiselt. Kõrtsu kinnistu müügilepingu punktist 3.1 (kd III, tl 155) nähtuvalt on müügihind tasutud XXX täies ulatuses enne notariaalset tehingut. Seega on tõendamist leidnud Kõrtsu kinnistu müügihinna laekumine kostja, mitte hageja pangakontole. Tõendamist on leidnud, et hageja on ühisvara koosseisu arvanud Kõrtsu kinnistu müügist saadud tulu pärast selle tulumaksuga maksustamist ehk summas 26 938 eurot. Kõrtsu kinnistu võõrandamiseks oli vaja ka hageja nõusolek, kuna Kõrtsu kinnistu kuulus poolte ühisvara hulka. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 230 lähtuvalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (lg 1), tõendeid esitavad menetlusosalised (lg 2). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et Kõrtsu kinnistu müügist saadud tulu on kostja kasutanud perekonna või abikaasade ühistes huvides. Kohus jätab Kõrtsu kinnistu müügist saadud tulu summas 26 938 eurot kostja ainuomandisse. 3)Vaidlust ei ole, et poolte ühisvarasse kuulub 27.09.2006 AS XXX (endise nimega AS XXX) kauplusest Küti Äri ostetud tulirelv, hind 2939 eurot (45 990 krooni) (kd I, tl 43), mis jäi peale abielu lahutamist kostja valdusesse. Kostja on nõus, et tulirelv jääb tema ainuomandisse. Kostja arvates on tulirelva tegelik turuhind üksnes ca 1000 eurot, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Kohus lähtub tulirelva soetusmaksumusest, milline on 2939 eurot, millise on hageja ära tõendanud. Tulirelva soetusmaksumust tõendav dokument on ainukene käesolevas menetluses esitatud tõend, mille pinnalt tulirelva väärtust hinnata. Kohus jätab tulirelva väärtusega 2939 eurot kostja ainuomandisse. 4)Hageja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte (kd I, tl 43-44), millest nähtuvalt ajavahemikul 31.03.2006 kuni 22.01.2007 võttis kostja hageja pangakontolt sularahas välja poolte ühisvarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid kokku summas 114 082 eurot (s.o 1 785 000 krooni). Hagejale teadaolevalt ei kasutanud kostja nimetatud vahendeid perekonna huvides. Nimetatud summasid ei ole kostja hagejale tagasi maksnud, seetõttu kuuluvad poolte ühisvarasse ka rahalised vahendid summas 114 082 eurot. Kostja väitel kulus raha abikaasade ühisel otsusel abikaasade ühise kodu kõrval kinnistule elamu ehituseks ja need kaks elamut jagati abieluvaralepinguga juba 2008.a. kevadel.

Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks sellises mahus rahalisi vahendeid kasutanud perekonna või abikaasade ühistes huvides, tuleb kostja poolt hageja pangakontolt välja võetud rahalised vahendid kokku summas 114 082 eurot arvata ühisvara hulka ja jätta kostja ainuomandisse. 5)XXXOÜ vastu oleva nõudeõiguse aluseks on hageja ja XXXOÜ vahel 01.05.2006 sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja väljastas XXXOÜ-le laenu summas 5 000 000 krooni (s.o 319 558,20 eurot) (kd I, tl 34-35). Täiendavalt on hageja andnud XXXOÜ-le veel laenu summas 2 500 000 krooni (s.o 159 779,10 eurot). Hageja poolt XXXOÜ-le on kokku antud laenu 7 500 000 krooni, s.o 479 337,30 eurot. Laenu andmine kajastub ka konto väljavõtetelt, selgitusega laen (kd III, tl 3-27). Ajavahemikul 18.12.-22.12.2008 tagastas XXXOÜ laenulepingu alusel saadud laenust 1 990 000 krooni, kandes (väljastades) tagasimakstud laenusummad kostjale (kd I, tl 36). Pooled ei vaidle, et ühisvarasse kuulub nõudeõigus XXXvastu summas 479 337,30 eurot, millest XXXOÜ on kostjale tagastanud laenu summas 127 184,10 eurot ja hagejale tagastanud laenu summas 56 594,68 eurot ning nõudeõiguse jääk on 295 558,50 eurot. Hageja leidis, et kuna kogu XXXOÜ-le antud laen on antud XXXlahusvarast saadud rahaliste vahendite arvelt, tuleb poolte ühisvara jagamisel võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. Tõendamist on leidnud, et hageja müüs 21.06.2006 kaks kinnistut – kinnistu XXX ja kinnistu XXX – kokku 9 900 000 + 2 800 000 = 12 700 000 krooni (s.o 811 677,90 eurot) eest (kd II, tl 131-136). Kinnistute võõrandamise lepingutest nähtub, et mõlemad võõrandatud kinnistud kuulusid hageja lahusvara hulka, kuna on omandatud omandireformi käigus ning selle suhtes ei olnud sõlmitud abieluvaralepingut. Kostja leidis, et mõlemal on antud laenust õigus poolele summale. Otsustamaks, kas esineb alus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest nagu soovib hageja, juhindub kohus käesoleval ajal kehtivast PKS § 210 lg-st 2, mille järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Varem kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 sätestatust võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Abikaasa, kes väidab, et esineb alus tema kasuks osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks, peab selle aluse olemasolu tõendama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud, et laenu XXXOÜ-le on antud hageja lahusvara arvelt ja ühisvara jagamisel tuleb poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. Hageja hinnangul on õiglane lähtuda printsiibist 2:1 ehk hagejale jääb kuuluma 2/3 nõudeõigusest XXXOÜ vastu ning kostjale kuulub 1/3 nõudeõigusest XXX vastu. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kogu laen XXXOÜ-le on antud terviklikult ja täielikult hageja lahusvara võõrandamisest saadud vahendite arvel, on selline ühisvara jagamise proportsioon ka kostja suhtes õiglane. Hageja leidis, et mõistlik oleks jätta kogu laenulepingust tulenev nõudeõiguse jääk hageja omandisse, kuivõrd hageja saab nõuda XXXOÜ-lt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Eeltoodust tulenevalt läheb XXX ainuomandisse XXXOÜ vastu olev nõudeõigus summas 295 558,50 eurot ja XXXOÜ poolt XXX tagasi makstud laen summas 56 594,68 eurot. XXX ainuomandisse läheb XXXOÜ poolt tagasimakstud laen summas 127 184,10 eurot. Kuna poolte ühisvara väärtus kokku moodustab 752 759,28 eurot, millest pärast jagamist jääb hagejale vara väärtuses 456 269,19 eurot ja kostjale väärtuses 296 490, 09 eurot, tuleb kostjal hagejale maksta enamsaadud ühisvara eest hüvitist summas 104 116,01 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja nõude, ei ole kohtul vajadust käsitleda alternatiivseid nõudeid.