XXX(XXX), XXX(XXX) ja XXX(XXX) hagi XXX(XXX) vastu elatise väljamõistmiseks ja XXX avaldus tema ja XXX ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning alaealiste laste viibimiskoha ja koolivaliku otsustusõiguse andmiseks XXX.
Tsiviilasja hind
XXXhagi hind 1755.- eurot XXXhagi hind 1755.- eurot XXXhagi hind 1755.- eurot XXXavalduse hind 3500.- eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Alaealiste laste ja avaldaja lepinguline esindaja Sergei Postnikov Kostja/puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, viibimiskoht käesoleval ajal Vangla asukohaga XXX) Alaealistele riigi õigusabi seaduses määratud korras esindaja advokaat Veiko Parts Alaealiste elukohajärgne kohalik omavalitsus linn Lasnamäe linnaosa valitsuse kaudu
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
10.09.2015.a.
Resolutsioon.
1.Lõpetada XXX ja XX Xühine hooldusõigus nende alaealiste laste XXX, XXX ja XXX suhtes osaliselt ning anda laste viibimiskoha ja koolivaliku ainuotsustusõigus laste
emale XXX.
2.Välja mõista XXX elatis tema alaealise tütre XXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2014.a. kuni 30.09.2015.a. eest summas 2465.- (kaks tuhat nelisada kuuskümmend viis) eurot ja alates 01.10.2015.a. 195.- (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
3.Välja mõista XXX elatis tema alaealise tütre XXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2014.a. kuni 30.09.2015.a. eest summas 2465.- (kaks tuhat nelisada kuuskümmend viis) eurot ja alates 01.10.2015.a. 195.- (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4.Välja mõista XXX elatis tema alaealise poja XXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2014.a. kuni 30.09.2015.a. eest summas 2465.- (kaks tuhat nelisada kuuskümmend viis) eurot ja alates 01.10.2015.a. 195.- (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
5.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXX kohustatud temalt kohtuotsuse p-des 2-4 väljamõistetud tagasiulatuva elatise tasuma viivitamatult ja igakuise elatusraha üle kandma XXX arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is iga jooksva kuu 1. kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „XXX, XXX ja XXX elatusraha“.
6.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel käesolevas tsiviilasjas 03.09.2015.a. kohtumäärusega seatud hagi tagamine, millega kohustati XXX maksma kohtumenetluse ajal oma alaealiste laste XXX, XXX ja XXX ülalpidamiseks elatist 195.- eurot kuus. Menetluskulude jaotus.
7.Jätta XXXja XXXmenetluskulud nende endi kanda.
8.Jätta XXXle, XXXile ja XXXile riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse Lk 2 (7)
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.XXX a XXX kooselust on sündinud 3 last: XXX .a. tütar XXX(t/l 8), XXX.a. tütar XXX(t/l 9) ja XXX.a. poeg XXX(t/l 10).
2.Lapsed elavad koos emaga.
3.XXX kannab vanglakaristust alates 21.08.2014.a.
Vanglas. Kostja ei ole oma laste ülalpidamises osalenud
Hagejate ja avaldaja nõuded ning nende põhjendused.
4.19.05.2015.a. kohtusse esitatud hagiavalduses (t/l 6-7) palusid XXX, XXX ja XXX XXXilt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.09.2014.a. põhjusel, et alates sellest ajast ei ole kostja laste ülalpidamiseks raha andnud.
5.27.06.2015.a. esitas kohtusse avalduse ka XXX , kes palus XXXilt ära võtta täielikult laste hooldusõigus ja anda avaldajale nii laste isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus (t/l 8384). Kohus liitis alaealiste elatisehagid ja laste ema avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ühte menetlusse (t/l 87-88). Kohtus ärakuulamisel täpsustas avaldaja oma nõuet ning palus kohtul lõpetada tema ja XXX ühishooldusõigus nende alaealiste laste suhtes osaliselt jättes laste emale laste viibimiskoha ja koolivaliku ainuotsustusõigus.
6.Hagis ja avalduses märgitu kohaselt ei osale XXX oma laste ülalpidamisel ning tulenevalt asjaolust, et ta kannab vanglakaristust ei saa ta reaalselt teostada ka vanema hooldusõigust oma alaealiste laste suhtes, millest tulenevalt on põhjendatud anda laste viibimiskoha ja koolivaliku otsustusõigus laste emale, kes hooldusõigust laste suhtes ka reaalselt teostab.
7.Hagejad ja avaldaja esitasid oma nõuete tõendamiseks laste sünnitunnistused ja XXX pangakonto väljavõtte. Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht.
Lk 3 (7)
8.Advokaat Veiko Parts asus seisukohale, et laste ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ning laste viibimiskoha ja koolivaliku ainuotsustusõiguse andmine laste emale on põhjendatud. linna seisukoht ühishooldusõiguse lõpetamise asjas.
9.Ka laste elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja seisukoha kohaselt on XXX avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
XXX seisukoht ja selle põhjendused.
10.XXX nõustus kohtus ärakuulamisel, et laste viibimiskoha ja koolivaliku otsustusõigus jääb laste emale XXX.
11.XXX ei eitanud ka seda, et ta ei ole oma laste ülalpidamiseks raha andnud alates 21.08.2014.a., kuid leidis, et tal on selleks objektiivne põhjus, sest ta on ise riigi ülalpeetav kuna kannab vanglakaristust Vanglas ning talle ei ole vaatamata vangla juhtkonna poole korduvatele pöördumistele tööd antud. XXX sõnul on tal pärast käesoleva karistuse kandmist kindel plaan oma elukäiku muuta, laste eest hoolitseda ja neid ülal pidada, kuid praegu ta seda teha ei saa. XXX väitis kohtus ka seda, et oma viimase kuriteo panigi ta toime seetõttu, et oma lastele paremat elu võimaldada, sest Maardus raudteel töötades oli tema palk üksnes 500.- eurot, millest ei piisanud.
12.XXX esitas kohtule koos oma vastusega Vangla vastuse tema teabenõudele selle kohta kui palju on ta esitanud taotlusi lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohtumisteks ning kes teda vanglas külastanud on ning Vangla vastuse XXXile seoses tema sooviga vanglas töötada. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõudes kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 137 lg 1 märgitust, mis sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi nad muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Tulenevalt asjaolust, et XXX ja XXX ei vaidle selle üle, et nende kolme alaealist last kasvatab laste ema, XXX kannab vanglakaristust Vanglas, millest tulenevalt ta hooldusõigust oma laste suhtes teostada ei saa, on kohtu seisukoha kohaselt põhjendatud lõpetada osaliselt XXX ja XXX ühine hooldusõigus nende alaealiste laste suhtes ja anda laste viibimiskoha ja koolivaliku otsustusõigus laste emale, kes tegelikult laste hooldusõigust ka teostab.
14.Materiaalõiguslikuks aluseks elatise vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate
Lk 4 (7)
vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PkS § 120 lg 1 sätestatule. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka PkS § 102 lõikes 2 märgitust, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
15.Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et hagejad paluvad elatise välja mõista kostjalt alates 01.09.2014.a. ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole alates sellest ajast oma laste ülalpidamisel osalenud, on hagi esitamine kostja vastu elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud, sest kostja on rikkunud oma alaealiste laste ülalpidamise kohustust.
Lk 5 (7)
16.Edasi kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hagejate kulutusi.
17.Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus jätta kostjalt elatis välja mõistmata põhjusel, et ta kannab vanglakaristust ning tal puudub sissetulek. Kohus on seisukohal, et kostja õigusvastane käitumine, mille tagajärjeks on vanglakaristuse kandmine, ei vabasta teda oma alaealiste laste ülalpidamiskohustusest vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kostjal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud eesmärgiga kaitsta laste huve saada piisaval määral ülalpidamist. Kohustus lapsi kasvatada ja ülal pidada on lapse mõlemal vanemal. Kostjal kui tervel ja töövõimelisel meesterahval tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada oma lastele arenguks vajalik ülalpidamine ning tulla toime oma alaealistele lastele elatise maksmise kohustusega. Kohtule esitatud Vangla vastusest kostjale nähtub, et alates 03.09.2015.a. kannab XXX karistust Vangla Avavanglas, millest tulenevalt on tema tööga kindlustamine seal ilmselt ka lihtsam kui tavavanglas. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista tema iga alaealise lapse ülalpidamiseks perioodi 01.09.2014.a. kuni 30.09.2015.a. eest summas 2465.- eurot (710+1755) arvestusega, et elatise miinimummäär 2014.a. oli 177,50 eurot kuus ja käesoleval aastal on 195.- eurot kuus alates 01.10.2015.a. 195.- eurot kuus ühele lapsele, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast nagu sätestab PkS § 101 lg 1.
18.Kohus asub seisukohale, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Kuna hagiavalduses on taotletud elatusraha kanda XXX arvelduskontole, tuleb see taotlus rahuldada ja kohustada kostjat elatise üle kandma nimetatud isiku arvele iga kuu 1. kuupäevaks, sest elatis makstakse PkS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette.
Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
19.Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel kostja poolt esitatud Vangla vastuse tema teabenõudele selle kohta kui palju ta on esitanud taotlusi lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohtumisteks ning kes teda vanglas külastanud on. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõend ei tõenda käesoleva vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.
Lk 6 (7)
20.Kuna kohus rahuldab nii XXX avalduse kui elatisehagi, kuid avaldaja ja hagejad avaldasid kohtuistungil, et nad menetluskulude nimekirja menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks esitada ei soovi, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
21.Tsiviilasja hinna kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on hagita asja hagihind 3500.- eurot ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse hagihind nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuna hagejad esitas kohtusse elatise nõude ja avaldaja ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude, on iga hageja tsiviilasja hind 1755.- eurot (9 x 195) ja hagita asja hind 3500.- eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.