Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

2-15-12540 elektronpostiaadressile [email protected].

ASJAOLUD

Tsiviilasjas 2-10-31257 määrati XXXeestkostjaks kuni 21.12.2015 Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu. XXXRÕA korras määratud esindaja arvamuse kohaselt on XXXvanem õde, kellega tal puudub lähedane suhe ja kes ei soovi eestkostja ülesandeid täita. Teisi lähedasi ta ei ole. Tema elukohaks on Tallinna linn, Kristiine linnaosa, XXX. Esindaja leiab, et XXX üle seatud eestkoste vajadus ei ole ära langenud ja eestkostja ülesannete täitja ametiaeg kuulub pikendamisele. Kristiine Linnaosa Valitsus seisukoha järgi on XXX õde XXX, kes ei ole sobiv isik tema eestkostjaks. Kuna XXX on ise toimetulekuraskustes ja vajab kõrvalabi, siis linnaosavalitsuse hinnangul ei ole ta sobiv isik XXXeestkostjaks. Linnaosavalitsus on seisukohal, et eestkoste pikendamise vajadus ei ole ära langenud. Tervislikust seisundist tulenevalt ei ole XXXvõimeline iseseisvalt oma elu korraldama, tegema tehinguid ega ennast esindama. Ta vajab õiguste ning huvide kaitseks ja toimetuleku tagamiseks eestkostet. Eestkosteasutus on arvamusel, et eestkostja ülesannete ringi ei ole vajalik muuta ning XXXvõib jätta õiguse iseseisvalt teha pisitehinguid eestkostja eraldatud vahendite piires. Kuna Kristiine Linnaosa Valitsusel puuduvad andmed teistest isikutest, kes sooviksid ja sobiksid täitma eestkostja kohustusi, on eestkosteasutus seisukohal, et eestkostja ülesandeid XXXosas peab jätkuvalt täitma Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse arvamuse ning XXXesindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXXüle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 205 lg 1 kohaselt kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema

2-15-12540 osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilasjas 2-10-31257 määrati XXXeestkostjaks kuni 21.12.2015 Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 08.09.2015 aktist nr 439 (ekspert XXX) nähtub, et XXXesineb segatüüpi spetsiifiline arenguhäire XXX. Ka on tal kerge vaimne alaareng XXXja epilepsia XXX.2. Ta ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda. Vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid (sh perekonnaõiguslikke), teostada valimisõigust. See suutmatus on kestev. Tema ülekuulamine kohtu poolt võib kahjustada tema tervist. Vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil. Tavalises keskkonnas on teda võimalik ära kuulata ja see ei kahjusta tervist. On vajalik eestkoste. Vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud kuni viieks aastaks. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et XXX ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXXpsüühilist seisundit, leiab kohus, et XXX eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXhuve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXX psüühilisest seisundist, XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXX eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXX üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks (va pisitehingute sooritamiseks) on XXX huvide kaitseks endiselt vajalik, on XXX endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on XXXeestkostja ülesandeid täitnud Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu). XXXRÕA korras määratud esindaja arvamuse kohaselt on XXX vanem õde, kellega tal puudub lähedane suhe ja kes ei soovi eestkostja ülesandeid täita. Teisi lähedasi ta ei ole. Kristiine Linnaosa Valitsus seisukoha järgi on XXX õde XXX, kes ei ole sobiv isik tema eestkostjaks. Kuna XXX on ise toimetulekuraskustes ja vajab kõrvalabi, siis linnaosavalitsuse hinnangul ei ole ta sobiv isik XXX eestkostjaks. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas tsiviilasjas on leidnud tuvastamist, et XXXon isik, kelle üle on eestkoste jätkuvalt vajalik ning kohtule ega Tallinna linnale (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) ei ole teada sobivat füüsilist või juriidilist isik, kes oleks valmis

2-15-12540 XXXeestkostja ülesandeid täitma, on kohus seisukohal, et Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) eestkostja ametiaega XXXsuhtes tuleb pikendada. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 21.12.2020. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. novembril. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kohus leiab, et käesolev määrus tuleb tunnistada täidetavaks alates 21.12.2015, kuna selle päevani kehtib varasem, 21.12.2010 välja antud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-31257, millega seati XXXüle eestkoste ja määrati XXXeestkostjaks Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu).

2-15-12540 Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.