Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Avaldusest nähtuvalt sündis XXX ja XXX kooselust 06.05.2014 tütar XXX. XXX on kaasasündinud adrenogenitaalne sündroom (soolakaotusega). Haigus avaldub kliiniliselt juba vastsündinueas põhjustades virilisatsiooni ning eluohtlikku soolakaotus-sündroomi. Haiguse tekkepõhjuste selgitamiseks soovitatud geeniuuringutest lapse isa keeldus. Laps vajab eluaegset järelevalvet, sest väiksemgi soolakaotus võib saada talle eluohtlikuks. Laps vajab 34 korda päevas medikamentide suukaudset manustamist. Laps on vajanud operatsioone, milleks on nõutav ka isa nõusolek. Novembris 2014 katkes vanemate vaheline suhtlus täielikult. Lapse isa operatsioonideks oma nõusolekut andnud ei ole ning need on saanud toimuda vaid lapse ema kirjaliku seletuse andmisele lapse isalt operatsioonideks nõusoleku saamise võimatuse kohta. Lähtuvalt lapse tervislikust seisundist on ilmne, et teostatud operatsioon ei jää viimaseks ning lapse kasvades võib ta vajada korrigeerivaid operatsioone. Lapsel diagnoositud sündroom ei kao kusagile, mistõttu vajab ta pidevat jälgimist ja ravimite tarvitamist. Lapse tervisega seonduvalt on avaldaja pidevalt olukorras, kus on vaja mõlema hooldusõigust omava vanema allkirja lapse terviseküsimuste kiireloomuliseks lahendamiseks. Lapse isa ei ela Eestis ning avaldajal puudub temaga kontakt. Lapse ema hoolitseb lapse eest igapäevaselt ning on pidevalt lapse jaoks olemas. Sellises olukorras saab lapse heaolu, arstiabi ja turvalisuse tagada üksnes tema ema, kes on kogu lapse ravi ja muu vajaliku korraldanud ning on lapse huve arvestades ümber planeerinud ka oma elu. Eeltoodust tulenevalt taotleb avaldaja lapse hooldusõiguse täielikku üleandmist, kuivõrd isa tänast käitumist arvestades võib juhtuda, et laps satub eluohtlikku või last kahjustavasse olukorda, kus ta vajab kiireloomulist operatsiooni või edasisi uuringuid, mis jäetakse isa nõusoleku puudumise tõttu teostamata või alternatiivselt hooldusõiguse osalist üleandmist avaldajale. Lapse elukohajärgne eestkosteasutuse arvamusest nähtuvalt viisid lastekaitse talituse spetsialistid läbi kodukülastuse, vestlesid avaldajaga ning olid meilivahetuses lapse isaga, mille käigus sai selgeks, et lapse huvides on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda see täielikult üle avaldajale, et mitte seada ohtu lapse elu ja tervist XXX Venemaal elamise ja töötamise tõttu. Terviseküsimuste otsustamiseks nõusoleku puudumine võib ohtu seada lapse tervise ja isegi elu. Lapsel ja isal puuduvad lähedased suhted. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja Kaupo Kask esitas kohtule oma arvamuse esitatud avalduse suhtes. Esindaja on kohtunud ja vestelnud lapse ema XXX ja suhelnud lapse isa XXX. Arvamusest nähtuvalt ei keela lapse ema lapse isal tütrega kohtumist, kuid üksmeele puudumisel ei ole ühise hooldusõiguse teostamine võimalik. Lapse isa on arvamusel, et avaldaja nõuded ei ole põhjendatud ning avaldaja on lapse ja isa suhtlemist takistanud. Isal on plaanis asuda tööle XXX, et olla oma tütrele lähemal, kuid Eestisse elama tulla ta ei plaani. Arvestades, et isa ei ela koos lapsega, vanemate omavaheline suhtlemine on komplitseeritud ja pooled ei suuda last puudutavates asjades kokkuleppele jõuda, siis võib hooldusõiguse ühele vanemale andmine lapse huvisid silmas pidades olla põhjendatud. Ühine hooldusõigus tuleb lõpetada vähemalt osaliselt ja anda avaldajale ainuotsustusõigus osas, mis võimaldab tal otsuseid vastu võtta lapse tervist puudutavates küsimustes. Kui pooled ei suuda hooldusõigust ühiselt teostada, siis täieliku hooldusõiguse üleandmine avaldajale ei ole vastuolus lapse huvidega. Puudutatud isik XXX esitas oma seisukoha avalduse suhtes, millest nähtuvalt peab ta avaldust põhjendamatuks ja avaldaja tugineb väljamõeldud asjaoludele. Avaldaja ei ole tõendanud, et ta palus isa nõusolekut lapse operatsiooniks. Puudutatud isik II tahab toimida ühtse tiimina ega soovi kaotada ühendust oma lapsega. Puudutatud isik II ei ole varjanud oma elukohta. Isa on huvi tundnud lapse vastu ning otsinud võimalust suhtlemiseks, teda huvitab lapse saatus ning tervis. Vanemate vaheline suhtlus on toimunud e-kirjade teel. Avaldaja on plaaninud asuda elama Taisse, millest võivad lapsele tekkida tõsised tagajärjed. Pole teada, kas Tais on lapsel võimalik saada nõuetekohast ja tänapäevast ravi ning see võib mõjutada lapse tervist. Lapse elukoha vahetuse kolmanda maailma riiki peaksid otsustama mõlemad

vanemad koos. Puudutatud isik II ei soovi jääda kõrvale lapse kasvatamisest ning abi osutamisest. Oluliseks takistuseks lapse ning isa vahel on avaldaja. Puudutatud isik II on seisukohal, et ta täidab piisaval määral oma hooldusõigusest tulenevaid kohustusi ja ühise hooldusõiguse säilitamine edaspidi on mõistlik ja õigustatud. Ühise hooldusõiguse säilitamine aitab tugevdada ning säilitada sidet isa ja lapse vahel. XXX on nõus andma avaldajale õiguse lapse elukoha üle otsustamiseks üksnes Eesti piires. Puudutatud isik II palub jätta avalduse täies ulatuses rahuldamata. 15.09.2015 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja ja puudutatud isik II ning kohaliku omavalitsuse esindaja oma varasemate seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud avaldaja, lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja, lapse isa ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse hagita menetluse perekonnaasjana vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad). Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus on tsiviilasjas esitatud tõendite ja ärakuulamisel avaldatu pinnalt tuvastanud, et lapse isa ei ole oma alaealise lapse suhtes täitnud nõuetekohaselt PKS § 116 lg 2 sätestatud kohustusi. Vanemal lasub mitte ainult õigus, vaid ka kohustus last kasvatada ja lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, nimetatu hõlmab lapse ülalpidamist ja hoolitsust lapse arengu, hariduse, turvalise ja stabiilse elukeskkonna eest jpm. Juhul, kui laps elab vanemate lahuselu korral vaid ühe vanema juures, siis on PKS § 119 ette näinud ühise hooldusõiguse korral vanemate õiguse ja kohustuse kokku leppida lapse hooldusõiguse korraldamisel. Antud juhul ei ole lapse isa oma lapse elus osalenud ega last vajalikul määral materiaalselt toetanud. Nimetatud käitumisega on lapse isa jätnud oma seadusest tulenevad kohustused lapse ees täitmata. Lapse kasvatamisega ja ülalpidamisega on lapse sündimisest saati tegelenud lapse ema XXX. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on tuvastatud, et XXX esineb kaasasündinud adrenogenitaalne sündroom, mille korral on häiritud kortisooli ja aldosterooni süntees neerupealistes. Haigus avaldub kliiniliselt juba vastsündinueas põhjustades virilatsiooni ning eluohtlikku soolakaotus-sündroomi. On ilmne, et lapse tervislik seisund eeldab tema vanematelt tavalisest suuremat hoolt ja pühendumust, kui samas vanuses terve lapse puhul. Avaldaja on tütre tervise huvides korraldanud ümber oma elu. Tsiviilasjast nähtuvalt on laps vajanud operatsiooni, mille teostamiseks on vajalik mõlema vanema nõusolek ning pole välistatud ka edasine vajadus operatiivseks sekkumiseks. Avaldaja ei ole vajalikel hetkedel lapse isalt lapse terviseküsimuste otsustamiseks mingit tuge ega nõusolekut saanud. Kohus nõustub

eestkosteasutusega, et olukord, kus teine hooldusõiguslik vanem paikneb kaugel, on kättesaamatu ja osavõtmatu lapse emaga suhtlemisel ja koostöö tegemisel, ei ole lapse huvides. Takistatud on lapse tervise ja elukorraldusega seonduvate oluliste otsuste ja toimingute tegemine. Lapse peamiseks huviks on stabiilne elukorraldus ja turvaline keskkond ning lapsele vajaliku raviteenuse korraldamine. Selle on ema siiani ainuisikuliselt tütrele taganud. Lapse igapäevane hooldamine ja kasvatamine on täielikult olnud lapse ema kanda. Arvestades, et tegelikkuses teostab lapse hooldusõigust käesoleval ajal avaldaja üksinda, on ainuhooldusõiguse üleandmine emale põhjendatud. Hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele ning üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kohus asub seisukohale, et XXX avaldus on põhjendatud ja tuleb PKS § 123 lg 1, PKS § 137 lg 1 ja 3 alusel rahuldada, seda olenemata lapse isa vastuväidetest avaldusele. Lapse isa on valinud omale elukoha lapsest eemal ja avaldanud, et ta Eestisse elama ei asu. Põhjendamatu on nõuda, et lapse ema võiks lapse viibimiskoha üle otsustada üksnes Eestis elades. Lapse isal on olnud lapse sündimisest alates võimalus osaleda lapse elus ning teostada lapse suhtes nõuetekohast hooldusõigust ja täita ülalpidamiskohustust. Asja materjalidest nähtuvalt ta seda teinud ei ole. Kuivõrd avaldus on esitatud lapse huvides, siis puudub alus avalduse rahuldamata jätmiseks PKS § 137 lg 2 p 1 järgi, kohtu hinnangul on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine kooskõlas lapse huvidega. XXX on taganud kõik lapse eluks ja heaoluks vajalikud tingimused ning hoolitseb oma lapse eest parimal võimalikul moel. Samuti on ta pidanud üksi toime tulema lapse raskete kaasasündinud terviseprobleemide lahendamisega. XXX kohtule esitatud seisukohtadest nähtub, et isa ei soovi kaotada kontakti oma lapsega ning soovib lapsega suhelda Skype ja telefoni teel. Kohtu hinnangul ei jää lapse isa hooldusõiguse üleandmisega avaldajale ilma suhtlusõigusest lapsega ega millestki muust tavapärasest, mis oleks olnud isa elu lahutamatu osa. Riigikohus on oma 3-2-1-45-11 lahendis märkinud, et PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on hooldusõiguseta vanemal kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda ning PKS § 145 lg 4 järgi on tal üldjuhul ka lapse igapäevaelu puudutavate küsimuste otsustamise õigus ajal, mil laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel tema juures viibib. Kohus selgitab lapse isale, et tal on jätkuvalt õigus suhelda lapsega (PKS § 143 lg 1) ning tal on kohustus tasuda lapse ülalpidamiseks elatist (PKS § 96, § 97 p-d 1 ja 2, §-d 99-101). TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.