Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
25. september 2015.a. Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
1755 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. R., isikukood *; elukoht: * Hageja seaduslik esindaja: E. R., isikukood *; elukoht *; epost: * Kostja: R. B., isikukood *; elukoht: *
Kohtuistung
11.08.2015.a., 03.09.2015.a. määratud kirjalik menetlus
K. R. hagi R. B. vastu põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise nõudes
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et K. R. (isikukood *) põlvneb R. B. ́ist (isikukood *).
3.Mõista kostjalt R. B. ́ilt hageja K. R. kasuks välja elatis 195 eurot (ükssada üheksakümmend viis eurot) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 22.05.2015.a. kuni K. R. täisealiseks saamiseni *.
4.Hagejale K. R. ́le makstav elatis tuleb kostjal R. B. ́il kanda hagejate seadusliku esindaja E. R. arveldusarvele nr * (*) iga kuu 15. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.
Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte ja kohtuotsuse jõustumisel perekonnaseisuasutusele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2-15-7848
1.22.05.2015.a. esitatud hagiavalduse kohaselt taotleb hageja K. R. põlvnemise tuvastamist kostjast R. B.. Samuti alates hagi esitamisest kostjalt R. B. hageja K. R. kasuks igakuise elatise väljamõistmist summas 195 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni *. Elatisraha kanda hageja seadusliku esindaja E: R. arveldusarvele * (*). Hagiavalduse kohaselt tutvus hageja seaduslik esindaja E. R. kostjaga R. B. 2005. aasta suvel *. * sündis mul kostjast hageja K. R., kes on sünnist saadik elanud koos E. R. ja olnud tema ülalpidamisel. Peale lapse sündi lõppes E. R. ja R. B. suhtlemine. Kostja loobus DNA testist ning tunnistas, et K. R. on tema poeg. Kostja ei ole ülalpidamist andnud, hageja esindaja märgib, et hageja vajadused on aasta aastalt kasvanud ja käesoleval ajal ei suuda ta üksinda hageja kasvavaid vajadusi enam rahuldada, mistõttu vajab igakuise elatise näol abi hageja isalt, kuna vabatahtlikult ülalpidamiskohustust hageja suhtes ei täida. E. R. on töötu ning pere sissetulekuks töötuskindlustushüvitis ja riiklik toimetulekutoetus, mis ei kata laste vajadusi igakülgselt. Lisaks K. on hageja esindajal ülalpeetav alaealine K. R.. Hageja K. R. on *aastane * klassi õpilane *. K. kulutused kuus toidule on umbes 100€/kuus. Ning riietele, koolitarvetele, eluasemele kulutused kuus on umbes 150€. Kulutused kokku kuus on 250 €. Hageja esindajal puudub töökoht ning on kirjas töötukassas, kust laekub arvele 90€ kuus, lisaks lasteraha 110€ kuus. *vald kompenseerib igakuiselt elektri ning korteri kommunaalkulud. Hageja esindajal on kaks ülalpeetavat. Hageja esindaja ei tea kostja varalist olukorda.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja R. B. ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud. 11.08.2015.a. toimunud eelistungil on kostja R. B. võtnud hagi õigeks osas, et on lapse K. R. isa. Elatise nõudega kostja ei nõustunud, leides, et see on liiga suur. Kostja selgitas, et tal on laps M. K. (sünd *.a) ülal pidada, kellega ta koos lapse emaga K. K. elab.
MENETLUSE KÄIK
3.25.05.2015.a. võttis Pärnu maakohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 13.07.2015.a. määras kohus eelistungi. 11.08.2015.a. toimunud eelistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses nimetatu juurde ja palus hagi rahuldada. Kohus andis tähtaja kuni 25.08.2015.a., et pooled esitaksid oma isiklikud pangakontode väljavõtted ja kostja esitaks oma elukaaslase pangakonto väljavõtte ning põhistaks temaga koos elava lapsega seotud kulutuste suurust. 25.08.2015.a. esitas hageja seaduslik esindaja pangakontode väljavõtted. Kostja ei ole kohtule seisukohti ega ka tõendeid määratud ajaks esitanud. 03.09.2015.a. määras kohus kirjaliku menetluse võimaldades menetlusosalistel esitada Pärnu Maakohtule avaldusi ja seisukohti kuni 16.09.2015.a.. Pooled ei esitanud kohtule määratud tähtajaks täiendavaid seisukohti.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel.
5.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - E. R. ja R. B. kooselust on sündinud K. R.; - hageja vanemate kooselu on lõppenud enne 2015. aastat;
6.1.Perekonnaseaduse (PKS) § 95 alusel otsustab isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe
2-15-7848
vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama. Sama seaduse § 84 lg 1 alusel on mees lapse isa, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes mh on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kohtule esitatud hageja K. R. sünnitunnistusest * ei nähtu kannet hageja isa kohta. Käesoleval juhul on kostja R. B. isiklikult kohtuistungil võtnud omaks, et hageja K. R. põlvneb temast (PKS § 87 lg 2). Kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja on hagi õigeks võtnud.
6.2.PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2015.a. kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 195 eurot kuus ühe lapse kohta. Kohtu hinnangul ei ole kostja täitnud piisavalt ülalpidamise kohustust, sest R. B. ei ole lapsele ülalpidamist andnud. Hageja on taotlenud elatise nõude rahuldamist suuremas ulatuses, so miinimummääras alates 22.05.2015.a. hagiavalduse esitamisest Pärnu Maakohtule. Kostja leiab, et temal puuduvad võimalused maksta hagejale igakuiselt elatist, sest kostjal on teine ülalpeetav laps M. K. (sünd *a) ja kostja ainsaks sissetulekuks on palk, mis ei võimalda elatist maksta. PKS § 102 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole kohtule esitanud põhistatud seisukohti selle kohta, miks esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks allapoole miinimummäära ega esitanud tõendeid enda ja oma elukaaslase sissetulekute kohta. Hageja esindaja on põhjendanud hagi väljamõistmist asjaoluga, et lapse kasvamisega on kaasnenud suuremad kulutused. Kohus nõustub hagejaga leides, et kostja ei ole andnud hagejale elatist. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). PKS § 101 lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida PKS § 102 lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes. Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem, kui PKS § 101 lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Seega kohus leiab, et kostjal puudub mõjuv põhjus elatise maksmiseks teisiti kui elatise miinimummääras. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides. Hageja ei ole vaatamata eelistungil 11.08.2015.a. kohtu poolt tehtud ettepanekule esitanud põhistatud seisukohti küsimuses, millised on temaga koos elavate ülalpeetavate kulutused ning kostja ja tema elukaaslase sissetulekud, millest nähtuks, et hagi rahuldamisel oleks kostjaga koos elav laps vähem kindlustatud kui elatist saav laps (hageja). Kostja käib tööl, tal on püsiv sissetulek, seega ei ole takistusi sissetulekute leidmisel. Asjaolu, et elatise andmine hagejale kahjustaks kostja enese või temaga koos elava isiku ülalpidamist ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud.
2-15-7848
Elatise nõue alates hagi esitamisest 22.05.2015.a. tuleb rahuldada. Kohus mõistab hageja K. R. kasuks kostjalt välja elatise mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus, so 2015.a. aastal 195 eurot ühes kuus. Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus. Hagihind
7.Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise suurenemise korral tuleb tsiviilasja hind määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1597,50 eurot (195x9) hageja kohta, kokku 1755 eurot. Menetluskulud
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja esindaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.