Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.09.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-60129
Kohtuasi
RK hagi KK vastu isaduse vaidlustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.06.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RK apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): RK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXX XXX, XXX XXXXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Raivo Bergson Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): KK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX, XXXXXX XXXXXX, XXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX), seaduslik esindaja ME ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda vastu võtmast KK poolt 09.09.2015 esitatud tõendit „Teade täitemenetluse kohta täiteasjas nr 007/2010/76129“ ja tagastada see KK-le.
2.Harju Maakohtu 12.06.2015 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta RK kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.RK (hageja) esitas 01.11.2014 hagiavalduse Harju Maakohtule KK (kostja) vastu isaduse vaidlustamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.Hageja on märgitud isana kostja sünnitunnistusele. Hageja kooselu lapse emaga lõppes 2008. aasta juunis. Laps jäi elama koos emaga. Hageja sõbrad on pidevalt teinud vihjeid selle kohta, et kostja võib mitte olla hageja bioloogiline laps. 2014. aasta kevadel avaldas hageja pikaaegne sõber, et kostja ei ole kindlasti hageja laps ning kinnitas, et tema poolt räägitu pärineb kindlatest allikatest. Lapse emal oli ajal, mil ta hagejaga tutvus ja kooselu alustas veel teinegi suhe. Vestlusest sõbraga on hagejal tekkinud tõsine kahtlus, et sõbra poolt räägitu vastabki tõele. Hagejal ei ole kostjaga kunagi emotsionaalset sidet ega lähedustunnet tekkinud. Lapse ema ei ole pärast hagejast eraldi elama asumist hageja ja kostja suhtlemist toetanud. Hageja ei ole märganud ka mingeid sarnasusi enda ja lapse välimuses. Seetõttu soovib hageja oma isaduse vaidlustada. Kuivõrd lapse ema ei ole vabatahtlikult nõustunud DNAekspertiisi tegema, palub hageja kohtul määrata DNA-ekspertiis tuvastamaks, et kostja ei põlvne hagejast. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ning taotles aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist.
4.Lapse sünd registreeriti vanemate ühise avalduse alusel 27.09.2005. Kuna hageja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust, siis esitas lapse ema 15.08.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks. Hageja esitas makseettepanekule vastuväite. 26.11.2008 määrusega võeti asi Harju Maakohtu menetlusse (tsiviilasi nr 2-08-54228). Hageja esitas nimetatud tsiviilasjas kahel korral isiklikult allkirjastatud vastused – 10.10.2008 vastuses maksettepanekule vaidleb hageja makseettepanekule vastu põhjendusega, et „alles nüüd sain teada, et tegelikult ma ei ole lapse isa“. 06.03.2009 vastuses hagile vaidleb hageja hagile vastu põhjendusega, et „alles septembris 2008 sain teada, et ma ei ole ma lapse isa“. Ühtlasi esitas hageja vastuhagi isaduse tuvastamiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg 1 sätestab, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hageja on saanud teada asjaolust, et ta ei ole lapse isa hiljemalt septembris 2008. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohtu 12.06.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
6.Kostja on esitanud kohtule dokumentaalsed tõendid, kust nähtub, et hageja sai septembris 2008 teada, et tegelikult ta ei ole lapse isa (tl 16). Seega olid isaduse vaidlustamist tingivad asjaolud hagejale teada juba 2008. aasta septembris.
7.Kehtiva PKS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Samal seisukohal on ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-111-12 p-s 19, mille kohaselt tuleb asjaoludest teadasaamise faktile anda PKS § 210 lg 2 järgi selline tähendus, nagu seda nägi ette sel ajal kehtinud perekonnaseadus. Seega tuleb lähtuda isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamise ajal kehtinud seadusest. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 44 lg 1 kohaselt lapse sünniaktis kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et hageja sai isaduse vaidlustamise asjaoludes teada septembris 2008. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Eeltoodust tulenevalt on kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 44 lg 1 alusel hageja nõue aegunud.
8.Riigikohus on ühtlasi ka märkinud, et lisaks tuleb arvestada, et kehtiva PKS § 210 lg 1 järgi tuleb perekonnaõiguslikele suhetele alates 01.07.2010 kohaldada kehtivat perekonnaseadust. Ka juhul, kui isaduse vaidlustamise asjaolud said isikule teatavaks enne 01.07.2010 ja sellest tulenevalt on kohustatud isikul õigus esitada aegumise vastuväide, tuleb pärast 01.07.2010 esitatud isaduse vaidlustamise nõuetele kohaldada ka kehtiva PKS § 93 lg-s 1 sätestatud nõuet lõpetavat tähtaega. Sellist tähtaega saab kohaldada üksnes alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumist. Seega saab sellisel juhul isaduse vaidlustada ühe aasta jooksul arvates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-111-12 p 19). Käesolevas asjas esitas hageja isaduse vaidlustamise hagi kohtusse 01.11.2014. Kehtiva PKS § 93 lg 1 alusel võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Seega on ka isaduse vaidlustamise nõuet lõpetav tähtaeg kehtiva PKS § 93 lg 1 kohaselt möödunud.
9.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1 ja 11). Apellatsioonkaebus
10.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule asja sisuliseks läbivaatamiseks ning jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud hagi õigeaegselt ning hageja nõue ei ole aegunud. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks.
11.Omavaheliste tülide käigus on lapse ema vihahoos öelnud, et hageja ei ole lapse isa. Kuna pärast järjekordset leppimist ei kinnitanud lapse ema seda kunagi, pidaski hageja öeldut lapse ema sooviks teda tüli käigus haavata. Pärast kooselu lõppu esitas lapse ema kohtule hagi elatise saamiseks. Lapse ema mõjutamiseks esitas hageja kohtule vastuhagi isaduse vaidlustamiseks, kuid tegelikku soovi tal selleks ei olnud, kuna puudusid usaldusväärsed tõendid. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et hageja jättis vastuhagi puudused kõrvaldamata.
12.Kui hageja oleks kindlalt teadnud, et ta ei ole lapse bioloogiline isa, oleks ta võinud põlvnemise tuvastamise hagi esitada juba aastaid tagasi. Tegelikkuses sai ta sellest kindlalt teada alles 2014. aasta kevadel, kui hageja ja lapse ema ühine sõber rääkis hagejale, et lapse ema oli oma praegusele elukaaslasele avaldanud, et hageja ei ole lapse isa. Hageja peab seda kindlaks tõendiks, kuna lapse emal ei ole oma
elukaaslasele põhjust hageja kohta valetada, kuna käeoleval ajal ei seo hagejat ja lapse ema midagi. Vastustaja seisukoht
13.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 12.06.2015 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
15.Maakohus on leidnud õigesti, tuginedes Riigikohtu otsus nr 3-2-1-111-12, et hageja nõue on enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 44 lg 1 alusel aegunud ning praegu kehtiva PKS § 93 lg 1 alusel on isaduse vaidlustamise nõuet lõpetav tähtaeg möödunud. Toimiku materjalidest nähtub üheselt, et hageja oli teadlik asjaolust, et ta ei pruugi olla lapse isa juba septembris 2008 (tl 16), kuna ta on vastavat asjaolu tsiviilasjas nr 2-0854228 esitatud vastuhagis sõnaselgelt kinnitanud. Hageja väide, et ta vaidles elatisenõudele vastu ja esitas ka vastuhagi isaduse vaidlustamiseks ilma mingi aluseta üksnes lapse ema mõjutamiseks, on paljasõnaline ja ebausutav. Hagejal ei ole ka käesoleval ajal rohkem usaldusväärseid tõendeid, kui oli tollal. Mõlemil juhul tugineb hageja lapse ema poolt avaldatule.
16.Hageja on väitud, et ta esitas praeguses tsiviilasjas hagi kohtusse, kuna tema hea sõber kinnitas, et ta ei ole lapse isa ning sellega veendus ta kindlalt eeltoodud asjaolus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selliseid sõbra avaldusi ei saa pidada usaldusväärseteks allikateks. Seega on maakohus jätnud õigustatult rahuldamata hageja taotluse sõbra tunnistajana ülekuulamiseks.
17.Kuna toimiku materjalidest nähtub, et hageja on juba varem saanud teada asjaolust, et ta ei pruugi olla kostja isa, on isaduse vaidlustamise 1-aastane tähtaeg möödunud ja hageja nõue aegunud ning kehtiva seaduse alusel ka nõuet lõpetav tähtaeg on möödunud.
18.Ringkonnakohus keeldub kostja poolt 09.09.2015 esitatud tõendi „Teade täitemenetluse kohta täiteasjas nr 007/2010/76129“ vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel ja tagastab selle kostjale, kuna tõend ei ole tsiviilasja lahendamisel asjakohane. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud hagi isaduse vaidlustamiseks, pooled ei vaidle elatise tasumise kohustuse täitmise üle.
19.TsMS § 164 lg 1 alusel, mille kohaselt põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jäävad ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.