Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

äritegevusega seotud riigimakse maksab ta Venemaal, ei ole prognoositav, et ta tulevikus XXX vähem aega veedaks. Vastuavaldus Harju Maakohtus on vanemad XXX ja XXX 12.02.2015 sõlminud kohtuliku kokkuleppe , et XXX elab oma ema XXX juures Eesti Vabariigi piires. Vanemad leppisid kokku suhtlemise korra, mida XXX ei täida. Isa on pöördunud kohtusse ka sel alusel, et võimaldada oma Eesti kodanikust lapsele eesti keele õpet, kuivõrd ema seda ei tähtsusta ega toeta. Alates 2015.a. veebruarist ei ole XXX ja XXX elukorralduses muutunud mitte midagi, mis tingiks kohtulikult kinnitatud suhtluskorda ja lapse elukorraldust muutma. Asjaolu, et XXX elamisluba lõpeb oli teada ning see ei saa olla aluseks lapse väljakujunenud elukorralduse muutmiseks. Lahutuse hagiavalduse esitas xxx, mitte XXX. XXX võib taotleda elamisluba ka mõnel muul alusel. XXX on sünnijärgne Eesti kodanik, ta käib Eesti koolis, elab Eestis, tal on isa juures tagatud suurepärased elamistingimused, tal on Eestis isapoolsed sugulased, isa on korraldanud talle eesti keele õppe ning XXX parimates huvides on jääda elama Eestisse.XXX on nõus finantseerima ema sõite Tallinnasse lapse juurde ning lapse puhkuseid ema juurde Venemaale. Vastuavalduses palub XXX lõpetada vanemate ühine hooldusõigus XXX suhtes ja anda XXX ainuhooldusõigus XXX. Eestkosteasutuse seisukohad Haabersti Linnaosa Valitsus ei toeta XXX vastuavaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse isale, kuna avaldus võib olla vastuolus lapse XXX huvidega. Suheldes XXXiga on selgunud, et tema senine elukorraldus on seotud rohkem ema XXX. Samuti on vestlustel lapsega selgunud, et poisil on hea läbisaamine mõlema vanemaga, kuid emotsionaalselt on ta lähedasem oma emaga. XXX on lastekaitsetöötajale avaldanud, et olenemata viibimiskohast, soovib ta edaspidi elada koos emaga. Vanema ja lapse vestluse põhjal ei saa lastekaitsetöötaja täheldada, et XXX kuidagi takistaks XXX suhtlemist oma isaga. XXX kaugenemine oma isast on lastekaitsetöötaja hinnangul selles perekonnas aastaid toimunud protsess, milles on oma osa mõlemal lapse vanemal. XXX elama asumine oma isa juurde muudab paratamatult senist elurütmi, kuna ta ei ole siiani harjunud elama ainult koos isaga. Samuti on oluline märkida, et XXX on sünnijärgselt nii Vene Föderatsiooni kui Eesti Vabariigi kodanik. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond tegi kodukülastuse XXX, kes elab aadressil XXX, temale kuuluvas 6-toalises renoveeritud korteris, mis on puhas ja korras ning maitsekalt ja stiilselt sisustatud. 10.09.2015 toimus Tallinn Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas eraldi vestlus XXXiga. Vestluse käigus kinnitas XXX, et on oma praeguse elukorraldusega ema juures elades rahul ning soovib kindlasti minna koos temaga elama Venemaale. Vestluse käigus ilmnes, et XXX saab aru, mida tema jaoks tähendab elama asumine Venemaale ning lahkumine Eestist. Laps kinnitas, et ta ei ole kunagi elanud igapäevaselt koos ainult isaga, kuigi tema läbisaamine ja nende omavahelised suhted on isaga head. Laps soovib elada koos emaga, olenemata kuhu ema temaga elama asub, kuna peab oma suhteid ja läbisaamist emaga väga heaks s.o. paremaks kui isaga. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et lähiajal 9aastaseks saava XXX soovi elada koos emaga tuleb arvestada, mistõttu Kesklinna Valitsus toetab XXX avalduse rahuldamist, kuna see vastab praegu kõige enam alaealise XXX huvidele ja vajadustele. XXX määratud esindaja seisukohad 9.07.2015 kohtus määratud esindaja XXXga ja selgitas talle menetluse kulgu. XXX kuulas esindaja selgituse ära ja nimetas, et ta soovib elada Venemaaal koos emaga. Ta lisas, et isaga on hea läbisaamine, kuid ta näeb isa harva ja et Eestis talle elamine meeldib. XXX peab oma läbisaamist isaga väga heaks. Puuduvad andmed, et lapse elukorraldus oleks isa juures elades vastuolus lapse huvidega. Kohtumääruse põhjendused

Perekonnaseaduse § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Üldjuhul on lapse vanematel ühine hooldusõigus, mis Perekonnaseaduse § 116 lg 2 tähenduses on vanemate kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Vanema isikuhooldus hõlmab Perekonnaseaduse § 124 lg1 ja § 126 lg 2 järgi muu hulgas vanema kohustust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda – mis loobki eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Kui lapsevanemad asuvad eraldi elama, säilib üldjuhul ühine hooldusõigus ja vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Kohus leiab, et PKS § 137 lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: XXX vanemad elavad lahus ja mõlemad vanematest on avaldanud soovi, et ei soovi lapse hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. XXX ja XXX kooselu ühise perena on lõppenud 2014.aastal ning laps jäi elama koos emaga, kes on siiani olnud lapse peamine hooldaja ja kasvataja. Vanemad on sõlminud ka Harju Maakohtus kohtuliku kokkuleppe, et XXX elab oma ema juures Eesti Vabariigi piires. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et olukord on alates kohtuliku kokkuleppe kinnitamisest oluliselt muutunud. Tänaseks on poolte abielu lahutatud. XXXXXX ülalpidamist ei anna, XXX jätkuv elamine Eesti Vabariigis õiguslikul alusel ei ole võimalik, mille tõttu ta on otsustanud sõita tagasi Venemaale. XXX hinnangul suudab tema pakkuda pojale stabiilsemat ja kindlamat elukorraldust, õpingute jätkumist erakoolis xxx ning ta on valmis tagama pojale regulaarse suhtluse emaga. Lapse isa aitavad vajadusel tema ema ja õde. PKS § 137 lg 3 sätete kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub hooldusõiguse ühele vanemale üleandmisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus on kohtumenetluse käigus tuvastanud, et mõlemal vanemal on vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada. Kodukülastusel selgitas Tallinna Kesklinna sotsiaalhoolekande osakond välja, et XXX kuuluv eluruum aadressil XXX, Tallinnas on 6-toaline, renoveeritud, maitsekalt ja stiilsel sisustatud. xxx linna Eestkoste ja hooldusosakond kontrollis olmetingimusi XXX korteris aadressil xxx oblast, xxx linn, XXX. Kohtule saadetud akti kohaselt on kujutab eluruum endast 9-korruselise tellismaja 7. korrusel asuvat kõikide mugavustega kahetoalist korterit. Korter asub hästi väljaarenenud taristuga rajoonis, kesklinna läheduses. Maja vahetus läheduses asuvad erinevad lasteasutused (koolid), laste polikliinik, kauplused, ühiskondliku transpordi peatused. Korteris on mõlemad toad eraldatud, olemas on köök, esik, sanitaarsõlm, rõdu. Korteris on tehtud korralik remont uute kaasaegsete ehitusmaterjalide kasutamisega. Korter on mööbeldatud uue kaasaegse mööbliga, olemas on töökorras tehnika. Korter on puhas ja hubane. Alaealisele XXX on eraldatud omaette valgusküllane tuba, kus on piisavalt ruumi õppimiseks ja puhkamiseks. Seega mõlema vanema juures saaks XXX endale oma toa, kus on kõik vajalik olemas õppimiseks ja puhkamiseks. XXX majanduslik toimetulek eduka ärimehena on väga hea. Kuni abielu lahutamiseni oli vanemate kokkuleppel XXX kodune, pühendudes lapse eest hoolitsemisele. Perekonda pidas üleval XXX. XXX on kõrgem haridus, ta on töötanud õppejõuna ja tal on võimalus töötada XXX Eraharidusliku koolieelse hariduse õppeasutuse „XXX“ projektijuhina. Kohtu arvates on mõlematel vanematel materiaalne võimekus lapse kasvatamiseks olemas.

XXX avaldas asja menetlemise ajal Haabersti Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande töötajale, Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande töötajale, alaealise määratud esindajale, et tema läbisaamine isa ja emaga on väga hea. Ta peab mõlemat tähtsaimateks oma perekonnas, kuid ta soovib jätkuvalt elada nagu senini koos emaga, olenemata kuhu ema temaga elama asub. XXX arutlustes ilmnes, et emaga on ta emotsionaalselt lähedasem kui isaga. Sama seisukohta kinnitas XXX vestluses kohtunikule. Laps kinnitas, et ta on alati igapäevaselt elanud koos emaga ja tahab seda teha kindlasti ka edaspidi, olenemata kuhu ema elama asub. XXX on elanud esimesed 5,5 aastat XXX, tal on seal sõpru, häid sõpru ta Eestist leidnud ei ole. Hinnates kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis, võttes arvesse XXX soovi, tuginedes lastekaitse seaduse §-le 3, mille kohaselt tuleb alati ja igal pool esikohale seada lapse huvid, asub kohus seisukohale, et kõige paremini vastab lapse huvidele ja vajadustele , kui ainuotsustusõigus XXX igakordse viibimiskoha määramise osas kuulub XXX. XXXl on nii Eesti Vabariigi kodakondsus kui ka Vene Föderatsiooni kodakondsus. Täisealiseks saamisel on XXX võimalus valida , kumma riigi kodanikuks ta soovib jääda. Kuna XXX asub elama Venemaale, lapse teine vanem jääb Eestisse, siis suure vahemaa tõttu on mõistlik, et emal on ainuotsustusõigus lapse haridus- ja meditsiiniküsimuste osas. Varahoolduse osas peaks vanematel lapse huve silmas pidades säilima ühine hooldusõigus. Kooskõlas PKS § 143 lg 1 on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga ja raskendab lapse kasvamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.