Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

M K seadusliku esindajana esitas MK 13. 03. 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult elatise saamiseks summas 190 eurot kuus. Kohus tegi

lk 2 Kohtuistungil nõustus hageja elatisega suuruses 100 eurot kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagile ei vastanud, kuid maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites ja kirjalikus menetluses tehtud avalduses on kostja kinnitanud, et on M K’i elatise maksmise kohustust täitnud vastavalt oma võimalustele /t.l. 27/. Kostja sissetulek ei võimalda tal maksta nõutud summat. Kostja ülalpidamisel on veel kolm alaealist last, kes küll ei ole veel elatise nõuet esitanud, kuid kellel selleks on õigus ja laste ema on kostjale saatnud sellekohase kirja. Kohtu nõudel esitas kostja andmed oma vara ja sissetulekute kohta. Kostjal on kokku neli alaealist last kellele ta on kohustatud andma elatist. Kostja sissetulek on talvel 400 € ringis ja suvel 700 € (neto). Kostja soovib maksta vastavalt võimalustele 50 € kuus, suvel veidi rohkem.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja tutvunud esitatud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja M K on MK ja kostja E K tütar. Vanemad elavad lahus. Alaealine M K elab hageja, oma ema, juures ja on tema ülalpidamisel. Lisaks hagejale on kostjal veel kolm alaealist last, kelle suhtes on tal seadusest tuleneva ülalpidamiskohustus. Vanemad on kokku leppinud, et isa maksab lapsele elatist 100 eurot kuus, kuid isa oma kohustust püsivalt täitnud ei ole. Hageja seadusliku esindajana esitas lapse ema kohtule nõude elatise saamiseks kostjalt summas 190 eurot kuus, kuid on kohtuistungil nõustunud elatise suurusega 100 eurot kuus tingimusel, et kostja seda ka püsivalt maksab. Nõudest osalise loobumise põhjuseks oli teiste alaealiste laste olemasolu kostjal. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PkS § 97 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; PkS § 100 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PkS § 101 lg. 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01. 01. 2015 on 195 € kuus. Lõike

lk 3 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PkS § 102. lg. 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Elatis minimaalmääras tagab lapse vajaduste rahuldamise optimaalses määras, mis on vanema kohustus ja seda kohustust ei saa panna isikule, kes ei ole laste bioloogiline isa. Samas peab kohus arvesse võtma vanema kohustust tema teiste alealiste laste ees ja tema sissetulekut, mis ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täita ilma, et ta kahjustaks enda tavalist ülalpidamist. Kostja tööoskused ei võimalda tal otsida ka tasuvamat tööd. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et juhul kui kostja vabaneb kohustusest elatise maksmiseks mõne oma lapse suhtes, on ta kohustatud panustama rohkem teiste laste ülalpidamiseks. Ka on last kasvataval vanemal õigus pöörduda kohtusse elatise suurendamise taotlusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista elatis välja alla elatise minimaalmäära, 100 eurot kuus, millega hageja seaduslik esindaja ka nõustus. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg. 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.