17. september 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-8381 XXX hagi XXX vastu elatise nõudes
Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), hageja seaduslik esindaja XXX(käesoleval ajal XXX) (e-post XXX), esindaja Leino Biin Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Piret Tees (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 27.08.2015
.
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX(isikukood XXX) elatis tema alaealise lapse XXX(isikukood XXX) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2015-31.08.2015 eest summas 835 eurot alates 01.09.2015.a. 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXX(isikukood XXX) kohustatud temalt kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud elatusraha üle kandma XXX(käesoleval ajal XXX) pangakontole, kusjuures tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise on kostja kohustatud üle kandma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja edasiulatuva elatise iga jooksva kuu
1.kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „XXXelatusraha“. Menetluskulude jaotus. menetluskulud jätta poolte enda kanda.
2-15-8381
Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.XXX on kantud isana XXX sünniakti.
2.XXX jäi pärast tema vanemate XXX XXX kooselu lõppu elama koos emaga. Hageja nõue ja selle põhjendused.
3.03.06.2015.a kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatise summas 200 eurot, kuid mitte vähem kui seadusega kehtestatud miinimummääras, alates 20.12.2014. XXX ja XXX on kirjalikus vormis kokku leppinud, et isa maksab lapse ülalpidamiseks 300 eurot kuus (tl 85). Seega kostja oleks pidanud maksma 8 kuud*300 eurot=2400 eurot. Lähtudes hageja esitatud nõudest 200 eurot kuus, oleks kostja kohustus 200 eurot kuus *8 kuud=1600 eurot. Kostja on maksnud elatist järgnevalt: 23.02.2015 – 100 eurot 06.04.2014 – 50 eurot 18.04.2015 – 150 eurot 25.06.2015 – 150 eurot 09.07.2015 150 eurot 11.08.2015 -150 eurot , seega maksnud elatist 750 eurot. Hageja nõue on ühekordselt perioodi 01.01.2015 – 31.08.2015 eest elatist 850 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista ( 1600-750), kuna hageja on taotlenud elatist alates 01.01.2015 200 eurot kuus.
2-15-8381
4.Hageja esindaja väidetel on lapse isa küll üksikud korrad ema rahaliselt toetanud, kuid märgitut ei saa hinnata kui seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse nõuetekohast täitmist, sest toetus ei ole olnud süstemaatiline ja piisavas mahus. Eeltoodud asjaolu tingiski hagi esitamise kohtusse elatise väljamõistmiseks.
5.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena XXX sünnitõendi ja Sotsiaalkindlustusameti tõendi hagejale makstava peretoetuse ja hageja emale makstava vanemahüvitise kohta. Elatise maksmist hageja poolt märgitud summades tõendavad kostja vastusega esitatud konto väljavõtted (tl 28-37). Kostja vastuväited ja põhjendused.
6.Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt on kostja ülalpidamiskohustust täitnud järjepidevalt. Seejuures perioodil 01.01.2015-31.05.2015 rohkem kui 1110 euro ulatuses- summas 450 eurot raha maksmise teel ja 650 eurot lapse ülalpidamiseks kantud kulutuste eest, lisaks juunist kuni augustini 2015 täiendavalt 450 eurot (25.06.2015 – 150 eurot; 08.07.2015 – 150 eurot ja 10.08.2015 – 150 eurot). Lisaks on kostja teinud täiendavalt kulutusi lapse ülalpidamiseks enam kui 50 euro eest, mille kohta esitab maksekviitungid. Kostja palub jätta elatise nõude tagasiulatuvas osas rahuldamata ning kuivõrd kostja on ülalpidamiskohustust täitnud ka kohtumenetluse ajal, siis arvestada sellega elatise väljamõistmise aja määramisel (tl 99). Kostja on seisukohal, et juhul kui elatis välja mõistetakse, siis on see põhjendatud miinimummääras ja alates septembrist 2015 (tl 99).
7.Kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte 01.01.2015-10.08.2015 kohta (tl 28-37).
Kohtuotsuse põhjendused.
8.Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
2-15-8381 PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas menetlusosalistele nende tõendamise koormust hagi menetlusse võtmise määruses (t/l 8-9). Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
9.Kuna käesoleval juhul väidab hageja esindaja, et lapse ülalpidamiskuludeks kuus on nad kostjaga vormistanud kokkuleppe (tl 85), et kostja kohustub maksma 300 eurot igakuuliselt, kuigi toimikumaterjalidest ei nähtu, et kostja lapse ülalpidamiskohust sellises ulatuses oleks täitnud. Ülalpidamise kohustuse täitmist kostja poolt kinnitavad kostja pangakonto väljavõtted (tl 28-37). Elatise maksmise ülekandeid kostja poolt hageja vaidlustanud ei ole. Hagis hageja taotleb elatist 200 eurot, kuid kuna hageja ei esitanud tõendeid lapse ülalpidamiskulude suuruse tõendamiseks, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema ülalpidamiskulud on suuremad kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäär, mis käesoleval ajal on 390.- eurot kuus.
10.Järgnevalt võtab kohus seisukoha kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud hagetaval perioodil. Seda ei tõenda ka kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte (t/l 28-37) ega ka kostja poolt esitatud müügitšekid ja ülekanded (t/l 3868). Nimetatud asjaolu tõendamise koormus oli kostjal nagu kohus kostjale ka selgitas. Kuna hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja ei ole lapse ülalpidamiseks elatist maksnud vastavalt poolte kokkuleppele ega ka miinimummääras ja kostja seda hageja väidet ümber lükanud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et kostja on rikkunud varasemalt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.
11.Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud.
2-15-8381
Hageja palub kostjalt elatise välja mõista summas 200 eurot igakuuliselt, kuigi pooltel oli kokkulepitud elatis lapsele 300 eurot kuus nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 8 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära ja kohus asus kohtuotsuse p-s 10 seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust hagetaval perioodil täitnud piisavas ulatuses, kuuluks hageja arvestuse kohaselt kostjalt tagasiulatuv elatis väljamõistmisele (kostja on maksnud elatist 23.02.2015 – 100 eurot, 06.04.2014 – 50 eurot; 18.04.2015 – 150 eurot; 25.06.2015 – 150 eurot; 09.07.2015 150 eurot; 11.08.2015 -150 eurot, seega kokku summas 750 eurot) ühekordselt perioodi 01.01.2015 – 31.08.2015 eest summas 850 eurot ( 1600-750). Kuna alates 2015 aastal on elatise miinimummäär 195 eurot ja kohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning Riigikohtu otsustes elatise suuruse kohta märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, mida ka hageja teinud ei ole, loeb kohus põhjendatuks välja mõista elatis minimaalmääras so 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna kohus mõistab elatise alates hagi esitamisest miinimummääras, mitte aga 200 eurot kuus, nagu on hageja teinud tagasiulatuva elatise arvestuse 01.01.2015 – 31.08.2015 summas 850 eurot tuleb kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt summas 835 eurot ( 850-15 eurot, kuna elatise suuruseks juuniaugust 195 eurot) ja alates septembrist 2015 195 eurot igakuuliselt.
12.Kohus on seisukohal, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Tulenevalt hageja poolt taotletust tuleb kohustada kostjat elatis üle kandma XXX pangakontole iga jooksva kuu 1. kuupäevaks. Enne kohtuotsuse tegemist välja mõistetud elatis kuulub kostja poolt tasumisele viivitamatult kohtuotsuse jõustumisel, sest selles ulatuses on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks. Menetluskulude jaotamine. Kostja on 17.08.2015 esitanud oma täiendavate seisukohtadega oma menetluskulude arvestuse summas 300 eurot, mille väljamõistmist kostja hageja seaduslikult esindajalt taotleb. 27.08.2015 hageja seisukohtades kostja menetluskulude kohta palub hageja jätta kostja menetluskulude taotluse rahuldamata.
13.Kuna kohus hagi rahuldab osaliselt, jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda TsMS § 163 lg 1. Tsiviilasja hinna määramine.
14.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete
2-15-8381 kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 1755 eurot (9 x 195 eurot).