Perekonnaõigus › Abielulahutus

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 1 kohaselt abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. Käesoleval juhul on abikaasadel erinevad kodakondsused, kuid mõlemad abikaasad elavad Eesti Vabariigis. Seega leiab kohus, et kohaldamisele kuulub Eesti perekonnaseadus. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja ei soovi abielu jätkata. 17.06.2015 toimunud kohtuistungil avaldas kostja kohtule, et ta ei taha lahutust ja ta soovis leppimiseks aega. Kohus andis pooltele leppimisaja. 03.09.2015 toimunud kohtuistungil selgus, et poolte lepitamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole, hageja soovib abielu lahutada. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, kuna hageja ei soovi abielu jätkata ning soovib abielu lahutada. Seega kui üks pool ei soovi enam abielus olla, siis ei ole võimalik kooselu taastada ega jätkata. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb kummagi poole menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.