Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

01.oktoobrist 2015.a. See tähendab, et sõltumata kohtuotsuse jõustumisest tuleb kostjal hiljemalt 30.septembriks 2015.a. tasuda lapsele 2015.a. oktoobrikuu elatis.

2 (5)

Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Töötasu alammäär 2015. aastal on Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel 390 eurot. PKS § 102 kohaselt arvestab kohus ülalpidamiskohustuse hindamisel ka kohustatud isiku varalist seisundit. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad küll varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olukorras, milles vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuvaks põhjuseks, mille esinemisel võib kohus vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra, võib muu hulgas olla vanema töövõimetus. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sünni tõendi (tl 19) andmetel on M. S. vanemad M. S. ja V. M. , seega on M. S. õigus M. S. elatist nõuda. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist lähtudes PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise minimaalsest määrast, millest väiksem ei või igakuine elatis olla, puudub kohtul vajadus analüüsida elatise suuruse põhjendatust. Lähtuvalt kostja taotlusest ja PKS § 102 lg-st 2 tuleb kohtul hinnata, kas esineb mõjuv põhjus vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Tl 10 pöördel on koopia Sotsiaalkindlustusameti otsusest, millega on M. S. kuni 30.11.2015. a määratud töövõimetus 80% ja töövõimetuspension 241,29 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti andmetel (tl 47) on M. S. 2015. a jooksul töövõimetuspensionina välja makstud keskmiselt 134 eurot kuus ja puudega isiku toetusena 31,71 eurot kuus. Väljamakstav pensionisumma on määratust väiksem, kuna pensionilt peetakse kohtutäiturite aktide alusel kinni summad võlgnevuste katteks. Hageja seaduslik esindaja V. M. on kohtule selgitanud, et M.S. on läbinud Töötukassa kaudu automaalri koolituse ja teeb kodus autoremonditöid. Kostja igakuiseks kohustusteks on ka Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu laenu tagasimakse. Esitatud laenulepingu nr 14-50 (tl 12-13) p 2.5. kohaselt on kõnealuse laenusumma kasutamise otstarve ettevõtluse arendamine. Laenulepingu lisaks olevast maksegraafikust (tl 11) tulenevalt on igakuise tagasimakse suuruseks 133,79 eurot.

3 (5)

Kohus on nõudnud M. S. andmete esitamist ettevõtluse kohta, mille arendamiseks ta laenusummat kasutas ning ettevõtlusest saadava tulu kohta (tl.42), kuid M.S. pole kohtule vastavaid andmeid esitanud. Kohtu nõudmisel Swedbank AS-i esitatud kontoväljavõttelt (tl.54-57) nähtub, et perioodil 01.01.2015 - 17.08.2015 on Põlvamaa Hoiu-Laenuühistule tehtud laenu tagasimaksena ühekordne makse summas 57 eurot. Laenulepingu üldtingimuste (tl 12 pöördel) p 6.1. lubab laenu tasuda ka sularahas. Kuivõrd pole andmeid, et M. S. oleks igakuise laenu tagasimaksmise kohustuse täitmata jätnud, järeldab kohus, et laenumaksete tasumine toimub sularahas. Kontoväljaväljavõttelt nähtub ka 50 euro suuruse makse tegemine M. S. kontole 07.05.2015.a.(tl.55). Alaealise lapse ülalpidamiskohustus tuleb täita enne muid kohustusi, sest juba rahaliste kohustuse võtmisel peab isik arvestama, et tal on lapse ülalpidamiskohustus. Laps ei saa ise endale ülalpidamist hankida, tema vajaduste rahuldamine tuleb kindlustada vanematel. Kuivõrd seadusandja on leidnud, et minimaalne elatis ühele lapsele ei või olla käesoleval ajal väiksem kui 195 eurot ühelt vanemalt, tuleb eeldada, et lapse vajaduste minimaalseks rahuldamiseks kulub 390 eurot kuus. Selleks on võimalik kasutada ka riiklikku peretoetust, mis käesoleval ajal on 45 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt esitatud vastuväidete ning tõendite alusel on võimalik küll hageja kasuks väljamõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra, kuid mitte kostja poolt taotletud ulatuseni. Tõendatud on kostja sissetuleku suurus pensioni ja sotsiaaltoetuse näol 2015.a. kokku 273 eurot. Eeldades, et sotsiaaltoetus on määratud sihtotstarbelisena isiku puudest tingitud lisakulutuste katmiseks, peaks kostja, tulenevalt PKS § 102 lg 2 sätestatust kasutama ühetaoliselt enda ja lapse ülalpidamiseks oma pensioni – 241,29 eurot. Seega peaks kostja andma alaealisele lapsele ülalpidamist vähemalt 120 euro ulatuses kuus. Eeltoodu alusel mõistab kohus M. S. välja elatise M. S. kasuks alates 01.03.2015. a kuni 30.09.2015. a ühekordse summana 790 eurot (7 x 120- 50) ning edasiselt perioodiliste maksetena summas 120 eurot kuus. Igakuine elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest ette, seega 2015.a. septembrikuus tuleb tasuda elatis oktoobrikuu eest. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on vastavalt TsMS § 144 p 1 menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise ja muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu, seega hagejal kohtukulud puuduvad. Hagejat on menetluses

4 (5)

esindanud seaduslik esindaja, seega pole hagejal tekkinud ka kohtuväliseid kulusid. Ka kostja pole menetluses osalenud lepingulise esindaja kaudu, seega pole kostjal eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Ei hageja ega kostja pole esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel ja arvestades alaealise lapse huve tunnistab kohus lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks elatise väljamõistmise osas alates 2015.a. oktoobrikuust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.