Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

14. september 2015, Pärnu Maakohus, Rapla

Tsiviilasja number

2-15-11771

Tsiviilasi

S S hagi N S vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 755 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja S S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx tn xxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx). Hageja seaduslik esindaja J J (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post). Kostja N S (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx xx x-xx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista N S alates 07.08.2015 elatis S S ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras kuni poja S, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jätta N S kanda. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt S S ülalpidamiseks elatis miinimummääras. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse S isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, so alates 01.01.2015.a. 195 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja omab töökoha. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras igakuiselt alates 07.08.2015. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid.