Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagita menetluses

A. K.'e juures peaaegu võrdsetel aegadel. Eelnimetatud ajast alates ei ole I. S. O.-O. S.'i ülalpidamiseks elatist maksnud vaid on varustanud teda muude vajalike vahenditega. Avaldaja leiab, et lähtudes eeltoodust on mõistlik kui kohus tühistab maksekäsu ja jätab mõlemalt lapsevanemalt elatise kostja kasuks välja mõistmata, kuna lapsevanemad teostavad ühist hooldusõigust kostja suhtes ning see on juba 2014 aastast kestnud sedasi. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Käesolevaga on avaldaja I. S. esitanud kohtule avalduse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu kohtumäärus, s.o maksekäsk tsiviilasjas nr 2-13-22862 ning väljastada uus määrus, millega jätta I. S.'ilt O.-O. S.'i elatis välja mõistmata. Kohus selgitab avaldajale, et vastavalt TsMS § 447 lg 1 järgi pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avalduses kirjeldatud olukorra lahendamiseks ei näe seadus ette võimalust määruse tühistamiseks nagu avaldaja on taotlenud, seega ei ole avalduses taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 03.07.2013. a Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-13-22862 on jõustunud 26.07.2013. a. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse (käesoleval juhul avalduse) menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel kohus keeldub menetlusse võtmast I. S.'i avaldust 03.07.2013. a maksekäsu tühistamise nõudes tsiviilasjas nr 2-13-22862 ning uue määruse väljastamise nõudes. TsMS § 372 lg 5 ja 6 kohaselt (hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja (käesoleval juhul avaldaja) esitada määruskaebuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab avaldajale, et TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 järgi on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt (käesoleval juhul avaldajalt) mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Eeltoodud sätetest tulenevalt on I. S.'il antud õigusliku olukorra lahendamiseks võimalus esitada kohtule hagimenetluses hagiavaldus kohtumäärusega väljamõistetud igakuise elatise maksmise kohustuse lõpetamise nõudes. Hagiavalduse sisu nõuded on välja tood TsMS §-s §