2-15-8845/6 - Perekonnaõigus - Alaealisele isikule eestkostja määramine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele määruse eestkostjale teatavakstegemisega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. I Asjaolud ja menetluse käik. Kristiine Linnaosa Valitsus esitab 16.06.2015 määrust täites arvamuse XXXseatud eestkoste pikendamiseks ja eestkostja määramiseks. Harju Maakohtu 31.12.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-50149 seati XXX üle eestkoste ja tema eestkostjaks määrati ema XXX, 01.10.2012 määrusega pikendati eestkostet ja eestkostja ametiaega kuni 01.10.2015. XXXelukoha aadressina on rahvastikuregistrisse kantud XXX, Tallinn, kuid reaalselt elab ta koos emaga pere suvekodus XXX. XXXon õde XXX, kellega tal suhted puuduvad. Sotsiaalhoolekande osakonnal on XXXpikaajaline kokkupuude. XXXhaigestus noorukieas, ta on kuritarvitanud nii alkoholi kui narkootikume. XXXon diagnoositud raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia), mille tagajärjel on ta korduvalt viibinud haiglaravil. Perioodil 04.08.2009 28.05.2010 viibis XXXkohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel. Peale hoolekandeteenuselt lahkumist käesoleva ajani on XXXelanud koos emaga, kes on korraldanud poja elu ja vajaliku abi kodustes tingimustes. Sotsiaalhoolekande osakonna töötajad on XXXtema kodus külastanud ning nende arvamuse kohaselt on XXXelu ja hooldus tema ema poolt korraldatud ning talle on tagatud igapäevaeluga toimetulekuks vajalik abi ja järelevalve. XXX sõnul XXX iseseisvalt väljaspool kodu ei liigu ning võõrastega suhtlemisest keeldub. XXXon taganud pojale vajaliku abi, XXXkäib ema juhendamisel psühhiaatri vastuvõtul ning järgib raviskeemi. Sotsiaalkindlustusameti otsusega on XXXmääratud raske puue ja tuvastatud töövõimekaotus 100% tähtajaga 30.06.2016. Tulenevalt oma tervislikust seisundist vajab XXX pidevat kõrvalist abi ja järelevalvet. Haigusest tingituna ei ole ta võimeline oma elu korraldama ega ennast esindama ning tema huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ja perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. XXX vajab oma isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks eestkostet, millega on võimalik tagada tema raviskeemi järgimine, igapäevane toimetulek ja sotsiaalne turvalisus.

• Kohus leiab, et eestkostja määramise alused ei ole täielikult või osaliselt ära langenud. • Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätetete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. • TsMS § 529 lg 1 kohaselt kohus lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. TsMS § 529 lg 2 kohaselt, kohus võib aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi. • Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-le 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohus tuvastas, et XXXesineb püsikululine paranoidne skisofreenia, mis on määratletav mõistega „vaimuhaigus“, mille tõttu ta ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, mistõttu on ta TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. • PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. • Harju Maakohtu 01.10.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-11143 on XXX üle seatud eestkoste ja eestkostjaks on määratud XXX. Eestkoste on seatud tähtajaga kuni 01.10.2015 (tl 1-2). • TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PKS § 205 lg 1 sätestab, et kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib kohus eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul ja sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. XXX seniseks eestkostjaks oli XXX, kes soovib jätkata eestkostja ülesannete täitmist. • TsMS § 528 lg 2 p 2 sätestab, et eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea eestkostetavale uut ekspertiisi tegema, kui eelmisest ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. • Kohtupsühhiaatriline ekspertiis viidi XXX suhtes läbi 28.08.2015 käesoleva tsiviilasja raames. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 15-40 (ekspert XXX) nähtub, et XXX esineb püsikululine paranoidne skisofreenia, mis on määratletav „vaimuhaigus“, mille tõttu ta ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. • Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud kuni võimaliku paranemiseni. Eestkostja ülesanneteks jääb kõigi tehingute tegemine. Psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Ta ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. • Vastavalt TsMS § 528 lg-le 2 pidas kohus vajalikuks määrata XXX esindaja riigi kulul. Riigi õigusabi korras määratud esindaja XXX külastas XXX eestkostetava kodus. Määratud esindaja on seisukohal, et eestkoste pikendamine on põhjendatud, sest

eestkoste vajadus ei ole ära langenud kuna eestkostetav ei ole võimeline kaitsma oma õigusi vastaval määral. • Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastatavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (TsMS § 524 lg 5 p 1 ja 2). • Eksperdiarvamuse kohaselt eestkostetav pole võimeline tulenevalt oma tervislikust seisundist adekvaatselt avaldama oma tahet eestkostja määramise küsimuses. Seega tema ärakuulamine ei anna asjale juurde. Kohus lisab, et nii ekspert kui ka määratud esindaja on puudutatud isikuga vahetult kohtunud ning mõlemad kinnitavad eestkoste pikendamise vajadust. • TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, mis ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kuivõrd kohus kontrollib iga viie aasta järel eestkoste jätkumise vajalikkust, siis tuleb eestkoste seada viieks aastaks, so kuni 07.09.2020.a. • PKS § 206 lg 2 alusel otsustab kohus muu hulgas eestkoste piiramise omal algatusel. Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Lähtuvalt eksperdiarvamusest, Kristiine Linnaosa Valitsuse arvamusest ning riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusest asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks on XXXvaraliste, õiguslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamine. Tema esindamine kõigi tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine. • PKS § 193 sätestab kohtu järelevalve. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kooskõlas PKS § 194 lg-ga 2 kohustab kohus eestkostjat esitama iga aasta 15. maiks eestkostetava vara ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande. • TsMS § 478 lg 4 kohaselt, määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilismast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. • TsMS § 172 lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 leiab kohus, et menetluskulud, so riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud tuleb jätta riigi kanda. • Kohus leiab eeltoodu alusel, et XXX seatud eestkostet tuleb pikendada ja eestkostja XXX ametiaega tuleb pikendada viis aastat (5) aastat, so kuni 07. 09.2020.a.