Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
07. september 2015 Põlva kohtumaja, Võru tn 12, Põlva
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
x-xx-xxx
Tsiviilasi
K. R. hagi K. L. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
1755 eurot Hageja: K. R. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Seaduslik esindaja: A. R. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja: Keit Kukk – Wismari 35-2 Tallinn e-post – [email protected] Kostja: K. L. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lihtmenetlus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 07. septembrist 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetlusseadustiku (TsMS) § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on A. R. ja K. L. (endine R. ) abielust sündinud 26.01.1998. a tütar K. R. ja 28.04.2000. a poeg A. R. . . Abielu on lahutatud ning A. R. ja K. L. elavad lahus. Lahkuminekul leppisid A. R. ja K. L. kokku, et poeg elab koos isaga ja tütar koos emaga. Kuna A. R. ei ela lapse K. R. koos, kohustati teda Tartu Maakohtu 30. aprilli 2015.a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx alates 01. maist 2015. a tasuma igakuiselt K. R. arveldusarvele elatisena 195 eurot. Eeltoodud tsiviilasja menetlemise käigus sai A. R. teada, et K. L. ei toeta K. R. regulaarselt - alates augustist 2014. a on K. L. toetanud K. R. kokku 220 euroga. Eelnevast lähtuvalt peab A. R. vajalikuks esitada hagi nõudmaks K. R. elatise välja ka tema emalt K. L. seaduses sätestatud miinimumääras ehk 195 eurot kuus alates 1. veebruarist 2015.a. Võttes arvesse, et K. R. on elanud iseseisvalt alates 1. augustist 2014. aastal, palub hageja mõista kostjalt lisaks välja ka tagasiulatuvalt tasumisele kuuluv elatis miinimummääras, s.o 2014. a viie kuu eest 177,50 eurot kuus ja 2015. aasta jaanuarikuu eest 195 eurot. Seega palub hageja kohtul kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt 862,50 eurot (1082,5 - 220 = 862,5 eurot). Kostja vastuväited Kostja ei nõustu esitatud hagiga, kuna leiab, et on hagejat kasvatades ja tema eest hoolitsedes igapäevaselt oma ülalpidamiskohustust täitnud (tl 27). Hagist loobumise avaldus 12.05.2015. a on hageja K. R. esitanud kohtule avalduse (tl 28) taotlusega lõpetada tsiviilasjas nr x-xx-xxx menetlus, kuna sai hagist teada alles 08.05.2015 ning hageja seaduslik esindaja temaga hagi esitamist ei arutanud. Hageja leiab, et kostja on taganud tema ülalpidamise. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7 ja 9 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist ning teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 29). Hageja K. R. näol on tegemist alaealise isikuga. TsMS § 202 lg 2 kohaselt võib vähemalt viieteistaastane alaealine menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga. Hageja poolt kohtule esitatud hagist loobumise avaldusel (tl 28) puudub hagi esitanud seadusliku esindaja
2 (4)
allkiri. Hageja seaduslik esindaja A. R. on ärakuulamisel esitanud tõendina väljatrüki 20.01.2015. a hagejaga toimunud sõnumivahetusest interneti sotsiaalvõrgustikus Facebook (tl 38-39), millest nähtub, et hageja oli hagi esitamisest teadlik ning sellega nõus. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus võimalikuks vastu võtta hageja poolt esitatud hagist loobumist. Kuid kohus on seisukohal, et esitatud hagi ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Sünnitunnistustega (tl 4) on tõendatud, et A. R. ja K. R. . , kelle isikukood ühtib kostja K. L. isikukoodiga, on 26.01.1998. a sündinud K. R. vanemad. Kohus on menetluses ära kuulanud isiklikult hageja K. R. (tl.33) ning hagi esitanud hageja vanema A. R. (tl.37). K.R. on ärakuulamisel kinnitanud, et tuleb materiaalselt hästi toime. Tema igapäevavajaduste rahuldamise tagavad mõlemad vanemad, isa kannab iga kuu 200 eurot pangakontole, ema kannab umbes 150-200 eurot ning toetab ka toiduga. Varem andis ema ka sularaha, kuid nüüd teeb ülekandeid, et raha andmine oleks nähtav. Riided ostab hageja ise. Raha kulub meelelahutusele, koolile, transpordile, söögikuludele koolis. Alates 2015. a kevadest elab K. R. uuesti ema juures. Hageja leiab, et ema toetab teda piisavalt ega soovi, et kohus emalt midagi välja mõistaks. A.R. ütluste kohaselt esitas ta K. L. vastu elatise nõude vastukaaluks K. L. poolt esitatud nõudele tema vastu ning lapse huve silmas pidades. K. L. ei toetanud K. R. piisavalt, alles pärast hagi esitamist hakkas toetama. Kui hagist loobuda, siis ta ei maksa enam elatist, seda ei saa keegi kontrollida. Väljamõistetavast elatisest on võimalik makstud elatis maha arvata. K. R. ei ela tegelikult K. L. juures, vaid elab koos poiss-sõbraga, toitu ostab ta Peri kauplusest, mis on nähtav kontoväljavõtetelt. Kostja on esitanud konto väljavõtted, millest nähtub, et alates 2014. a novembrikuust on ta igakuiselt teinud ülekandeid hageja kontole, kahel korral tasunud ka hageja ühiselamu üürikulud (tl 35-36). 2014. a novembrist kuni 2015. augustini on kostjalt hagejale laekunud keskmiselt 176 eurot kuus. Hinnates kohtule esitatud tõendeid ja arvestades asjaolusid, et kostja on vabatahtlikult ülalpidamiskohustust täitnud, ta elab koos lapsega ning hagejale vanemate poolt antav ülalpidamine tagab tema vajaduste rahuldamise, mistõttu hageja ei soovi, et kohus emalt elatise välja mõistaks, on kohus seisukohal, et puudub alus K. L. K. R. kasuks elatise väljamõistmiseks nii tagasiulatuvalt kui ka hagiavalduse esitamisest alates. Menetluskulude jaotus
3 (4)
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega käesolevas asjas tuleks seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on vastavalt TsMS § 144 p 1 menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Asjas on menetluskulude nimekirja esitanud hageja. Kuivõrd kostja ei osalenud menetluses lepingulise esindaja kaudu, pole kostjal eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Kohtu hinnangul oleks kostja menetluskulude kasvõi osaline väljamõistmine hagejalt, s.o alaealiselt lapselt, ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.