2-15-11712/8 - Perekonnaõigus - Alaealisele isikule eestkostja määramine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulude jaotus Jätta riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Asjaolud XXXesitas 06.08.2015 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXX ́ele eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on XXX sündinud 28.05.1941. Ta on sügava puudega vanaduspensionär. Pärast isa surma 01.07.2015 elab avaldaja emaga kahekesi vanematele ühiselt kuuluvas korteris aadressil XXX, Tallinn, kuna ema ei tule üksinda toime. Peale avaldaja on emal ka veel poeg XXX. XXX on insuldi tagajärjel voodihaige ja parempoolse halvatusega, istuda suudab ta ainult siis, kui keegi ta istuma tõstab. Igapäevastes toimingutes vajab ta igakülgset kõrvalabi: teda tuleb sööta, riietada, vannitada. Iseseisvalt suudab ta veel ainult vasaku käega joogitopsi haarata laualt. Kontakti on emaga raske saavutada, kuna ta lausub ainult üksikuid sõnu, küsimustele ei vasta. Ta ei suuda ka alati oma lähedasi tuvastada. Halvatuse ja halveneva silmanägemise tõttu ei suuda ta ka ühtegi dokumenti allkirjastada. Varem oli isal volitus XXX ́e nimel erinevate toimingute tegemiseks, ka rahaasjade korraldamiseks. Pärast isa surma ei ole kellelgi ligipääsu ema pangakontole ja seal olevatele ressurssidele. Samuti tuleb algatada pärimismenetlus isa vara pärimiseks, kuid ema selles iseseisvalt osaleda ei suuda. Kuna XXX ei ole võimeline iseseisvalt teostama ning kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi, siis on tema varaliste ja isiklike õiguste kaitseks ning esindamiseks vajalik tema üle eestkoste seadmine. XXXon nõus enese eestkostjaks määramisega. Avaldusele oli lisatud XXX ́e kirjalik nõusolek selle kohta, et XXX ́e eestkostjaks hakkab XXX.

Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt on XXXavaldus põhjendatud. XXXon avalduses väljendanud soovi ja nõusolekut hakata täitma oma ema eestkostja ülesandeid ning eestkosteasutus leiab, et XXXvastab PKS § 204 lg-s 1 sätestatud eestkostjale esitatavatele nõuetele. Põhja-Tallinna Valitsus toetab XXXmääramist XXX ́e eestkostjaks. XXX ́ele RÕA korras määratud esindaja on seisukohal, et eestkostja määramine on XXX ́e huvides ja seetõttu toetab esindaja esitatud avaldust. Täisealise isiku esindaja arvamusel XXX ́e eestkostjaks tuleb määrata XXX. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. XXX Eeltoodust tulenevalt on XXX TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX ́e huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et XXX ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus XXX ́ele eestkoste seadmiseks on põhjendatud. PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isiku-omadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus leiab, et XXX ́e eestkostjaks tuleb määrata tema tütar XXX, kes on oma ema eest ka siiani hoolt kandnud ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta oma kirjaliku nõusoleku. Kohus leiab, et XXXon oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma XXX ́e eestkostja ülesandeid. XXXeestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tulenevalt XXX ́e psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXX ́ele riigi õigusabi korras määratud esindaja, XXXarvamusest ja XXX ́e elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse esindaja seisukohast, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXX ́e asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb

2-15-11712 eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXX ́ele tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX ́ele tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 01.09.2020. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXX ́e vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX ́t esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 10. oktoobril. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva