2-15-7258/3 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-15-7258 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a nr: EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a nr: EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Selgituseks: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostja on kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist 26.06.2015 (tl. 24). Kostja hagile vastanud ei ole. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kuid kohus peab põhjendatuks selgitada järgmist: Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

2-15-7258 alanejad sugulased. Rahvastikuregistri andmetest (tl 11) nähtub, et kostja on hageja vanem, seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks. PKS § 97 pst 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hageja on käesoleval ajal alla 18-aastane isik, seega alaealine. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Asja materjalidest nähtuvalt on Pärnu Maakohtu 17.05.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 211-60020 (tl 5-6) kinnitatud kompromiss, mille kohaselt kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus. Hageja on 13.05.2015 esitanud kohtule elatise suurendamise nõude. Riigikohus on ts asjas 3-21-120-14 (p 13) asunud seisukohale, et „ TsMS § 459 lg 2 järgi võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.“ Perekonnaseadus (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusega nr 166, mis jõustus 1. jaanuaril 2014, § 1 lg 2 kohaselt kehtestati alates 1. jaanuarist 2015. a tunnitasu alammääraks 2,34 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seega ei või ühele alaealisele lapsele makstava elatise suurus 2015. aastal olla väiksem kui 195 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest 13.05.2015 igakuiselt miinimummääras 195 €. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole.