lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-9025/13

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-9025/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1203
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-9025/41Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus25.01.20162-15-9025/43Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus29.02.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-15-9025

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav

Kohtuasi

DK hagi IK vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks, ülalpidamise määramiseks lahutatud abikaasale ja ühisvara kasutamise eest igakuise tasu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 02. juuli 2015 määrus abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja ühisvara kasutamise eest igakuise tasu nõude menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse DK määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: DK (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja eestkostja IŠ (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad Kostja: IK (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 02. juuli 2015 määrus osas, millega kohus keeldus ühisvara jagamise hagi menetlusse võtmisest. Saata asi selles osas hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtusse. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse esitaja kanda. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1.Pärnu Maakohtu 14.01.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61167 on DK üle seatud viieks aastaks eestkoste ja temalt on täielikult ära võetud tsiviilkohtumenetlusteovõime. DK eestkostjaks on määratud tema poeg IŠ. Määruse kohaselt ei ole eestkostetaval õigust teha iseseisvalt tehinguid ja eestkoste on seatud tema kõigi asjade ajamiseks (sh varaliste ja mittevaraliste õiguste kaitseks, tema huvide esindamiseks ning vajalike rahaliste toimingute tegemiseks). Eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse. Eestkostetav on loetud perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetuks.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
2.Eestkostja IŠ esitas 15.06.2015 eestkostetava nimel Pärnu Maakohtule hagiavalduse IK vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks, ülalpidamise andmiseks ja ühisvara kasutamise eest igakuise tasu saamiseks. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus 02.07.2015 määrusega menetlusse võtmast DK hagi abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja ühisvara kasutamise eest igakuise tasu saamiseks.
4.Eestkostja ei ole õigustatud esitama kohtule hagi eestkostetava nimel abielu lahutamiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 302 lg 2 kolmanda lause eesmärk on eestkostetava huvide kaitsmine eestkostetava poolt tehtavate perekonnaõiguslike tehingute tegemisel, mis võiksid kahjustada tema huvisid, tuua kaasa täiendavaid kohustusi, mille sisust eestkostetav ei ole võimeline aru saama ning nimetatud tehingute tegemise korral on võimalik eestkoste seadmise määruse põhjal otsustada sellise toimingu kehtivuse üle. DK ei ole isiklikult kohtule avaldanud tahet abielu lahutamiseks ega ole isiklikult esitanud ka hagiavaldust ning tema ärakuulamisel on selgunud, et ta ei ole esitatud hagiavaldusest isegi teadlik. Piiratud teovõimega isiku eestkostjale on perekonnaseaduse I osa 2. peatükis antud õigus esitada abielu kehtetuks tunnistamise hagi, kuid abielu lõppemist käsitlevas 5. peatükis ei ole sellekohast õigust välja toodud ning abielu lahutatakse kohtus vaid ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.
5.Kuna varaühisuse varasuhte lõppemise aluseid ei esine ja abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist, siis ühisvara jagamise hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja hagi jääb menetlusse võtmata.
6.Kuna kohus keeldub menetlusse võtmast nii abielu lahutuse kui ühisvara jagamise hagi, siis puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt ühisvara kasutamise eest igakuist tasu ja hagi jääb menetlusse võtmata. Määruskaebus
7.Hageja palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus keeldus menetlusse võtmast hagi abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes.
8.Hageja õigust on oluliselt kitsendatud, jäetud tagamata hageja varalised huvid, takistatud eestkostjal hageja varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine selles, et hageja saaks vajalikul määral ravi ja sotsiaalteenuseid jagatud ühisvara realiseerimisest saadava sissetuleku arvel. Samuti piirab määrus hageja võimalusi olla sotsiaalselt kaitstud ja takistab eestkostjale pandud kohustuste täitmist.
9.Kohus ei ole põhjendanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 rakendamise põhjendatust. Perekonnaseadus ei keela piiratud teovõimega isiku eestkostjal esitada hagi abielu lahutamiseks ning läbi selle kaitsta hageja õigusi ja huve. Põhjendus, et

eestkostetav ei ole isiklikult avaldanud kohtule tahet abielu lahutamiseks, ei ole kooskõlas maakohtu 14.01.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61167, milles kohus märgib, et hageja ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest. Hageja on tunnistatud perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetuks, kuid abielu lahutamine ei ole hageja otsusevõimetuse tõttu välistatud.

10.Kohus ei põhjendanud, millega rikutakse hageja õigusi abielu lahutamisel ja ühisvara jagamisel. Hageja õigused on kaitstud, kui eestkostja saab tema huvides realiseerida tema osa ühisvaras. Hageja huvid on rikutud siis, kui ühisvara kasutab hageja õigusi rikkudes kostja, mis paneb hageja keerulisse majanduslikku olukorda. Määruse põhjendused
11.TsMS § 651 lg 1 ja 659 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas, millega kohus keeldus menetlusse võtmast hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus keeldus ühisvara kasutamise eest igakuise tasu saamise hagi menetlusse võtmisest.
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks osas, millega kohus keeldus abielulahutuse hagi menetlusse võtmisest. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
13.Määruskaebuse esitaja leiab ebaõigesti, et PKS ei keela piiratud teovõimega isiku eestkostjal esitada abielu lahutamise avaldust. Maakohus viitab õigesti PKS § 65 lg-le 1 mille kohaselt on abielu lahutamine võimalik ainult abikaasa avalduse alusel ja erinevalt abielu kehtetuks tunnistamisest ei sätesta perekonnaseadus eestkostja õigust esitada hagi abielu lahutamiseks. Abielu lahutamine on abikaasade isiklik õigus ja seda ei ole võimalik realiseerida eestkostja tahte alusel. Asjaolu, et 14.01.2015 määrusega on loetud hageja perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetuks, ei tähenda seda, et eestkostjal on õigus esitada hageja nimel avaldus abielu lahutamiseks.
14.Maakohtu määrus ei ole aga õige ja tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega kohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ühisvara jagamise hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-120-13 p 12, nr 3-2-1-139-13 jt). Kohtul on nimetatud sätte kohaldamisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei täitnud maakohus seda kohustust ühisvara jagamise hagi hindamisel.
15.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et PKS § 26 lg 1 teise lause kohaselt ei ole abikaasal õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. Maakohus leidis, et antud juhul ei esine varaühisuse varasuhte lõppemise aluseid PKS § 35 järgi, kuid oma sellekohast järeldust sisuliselt ei põhjendanud.
16.Varaühisuse varasuhe lõpeb PKS § 35 p 4 järgi muu hulgas siis, kui varasuhe lõpetatakse § 36 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel. PKS § 36 lg 1 p 2 järgi võib abikaasa hageda varaühisuse lõpetamist muu hulgas siis, kui teine abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust ja see võib perekonna ülalpidamist oluliselt ohustada. Sama paragrahvi lg 3 järgi varaühisuse varasuhte lõpetamisel käesoleva paragrahvi alusel tekib

abikaasade vahel varalahusus. PKS § 37 lg 1 sätestab, et abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule muu hulgas koos varaühisuse lõpetamise hagiga.

17.Ühisvara jagamise nõue ei ole õiguslikult võimatu ja selle nõude menetlemisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi oli ringkonnakohtu hinnangul ennatlik. Hagiavaldusest nähtub, et ühisvara jagamise eesmärgiks on tagada hagejale ravi ja sotsiaalteenuste saamine ning hageja esmavajaduste rahuldamine hagejale jääva vara realiseerimisest saadava raha arvel, sest kostja ei ole nõus tasuma osa hageja hooldekeskuse kuludest, mida hageja pension ei kata. Seega võib olla tegemist olukorraga, kus hageja võib nõuda PKS § 36 lg 1 p 2 alusel varaühisuse lõpetamist ja § 37 lg 1 teise lause järgi koos sellega ühisvara jagamist. Kuna hageja ei ole hagenud varaühisuse lõpetamist koos ühisvara jagamisega, tuleb maakohtul teha hagejale ettepanek hagiavalduse täpsustamiseks.

Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu

Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja