Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

XXX ja mis moodustab 527/1917 mõttelise osa kinnistust ja mille reaalosa on eluruum nr 4/5, registriosa nr XXX teise jakku tehtud omanikukande T S (isikukood XXXXXXXXXXX) kustutamiseks ning H Se (Saar), isikukood XXXXXXXXXXX, korteriomandi ainuomanikuna sissekandmiseks.

(SWIFT:

HABAEE2X)

Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumbrit ei ole, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasutakse. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Põhjendused Hageja esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse T Se vastu abikaasade ühisvara jagamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Antud asjas on hageja taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 16.06.2015 /tlk 29/ ning kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on selgitanud hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli põhimõtteid tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 tehtud määruse p-s 14, märkides, et otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused on kohtu hinnangul antud juhul täidetud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Perekonnaseaduse (PKS) § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. Poolte abielu on lahutatud, seega on hageja ja kostja varaühisus on lõppenud. PKS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes. Kohus on jätnud käesolevast tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa TsMS § 444 lg 3 alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Käesolevas asjas on tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega. Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt ning kostja ei ole hageja taotlusele vastu vaielnud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduses sisalduva avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 300 eurot (sh käibemaks 50 eurot). Hagiavaldusele lisatud õigusabiarve /tlk 22/ kohaselt sisaldab õigusabikulu hagi esitamise asjaoludega tutvumist, arutelu kliendiga (0,5 h) ning hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist (2 h) tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. TsMS § 143 l 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 32-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud Kohus märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Kohus leiab, et tööühiku hind 100 eurot (lisandub käibemaks) on käesolevas asjas mõistlik. Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja mõistlikud arvestades kohtule esitatud hagiavalduse mahtu ja sisu. Kohus leiab, et nii riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjalt hageja kasuks summas 300 eurot, välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole viivise väljamõistmist menetluskuludelt taotlenud, seega mõistab kohus välja menetluskulud viiviseta. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot ja hageja õigusabi kulud summas 300 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.