Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

Määruse jõustub käesoleva määruse eestkostjale teatavaks tegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse teatavaks tegemisest Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.

Avalduse asjaolud Tallinna linn esitas 04.06.2015 Harju Maakohtule avalduse XXX isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmiseks alaealiste laste XXX, XXX, XXX ja XXX suhtes ning XXX isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmiseks alaealise lapse XXX suhtes ja lastele eeskostja määramiseks. Erinevate linnaosade lastekaitsetöötajate vaateväljas on XXX pere alates 2007.a., kuna pere kaks vanemat last – XXX ja XXX olid jäetud hooletusse, ema XX tarvitas alkoholi ja oli politsei huviorbiidis. Hiljem sündis XXX veel kaks last – XXX 2007.a. ja XXX 2011.a. XXX ja XXX isa on surnud, XXX isa XXX ei ole teinud laste olukorra muutmiseks midagi. Ema ja lapsed on vahetanud korduvalt elukohti. Lapsed ei ole täitnud koolikohustust ja olid pidavalt vanemliku hooleta,. Piia Saarel on uus elukaaslane, kelle juures ta hetkel elab. Peres oli sageli tülisid, sekkus politsei. Ema XXX tarvitas koos alaealistega alkoholi, ei teinud lastekaitsetöötajatega koostööd, jättis lapsi üksi koju luku taha, ei taganud lastele meditsiiniabi, ei saatnud neid kooli. Vaatamata korduvatele abipakkumistele ja korralekutsumistele ei ole olukord muutnud. XXX ei ole soostunud tegema koostööd ei laste koolidega ega ka linnaosavalitsuste lastekaitsetöötajatega.Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 140 kohaselt kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. PKS § 134 lg 1 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. PKS § 135 lg 2 sätete kohaselt võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Kohus, kuulanud ära kohtuistungil avaldaja, puudutatud isikud XXX ja XXX, alaealise määratud esindaja arvamused, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et asjas kogutud tõendid kinnitavad , et XXX ei ole suuteline täitma vanema kohustusi XXX, XXX, XXX ja XXX suhtes. XXX ei ole võimeline XXX isiku- ja varahooldusõigust teostama, eelkõige täitma regulaarselt ja vajalikus mahus lapse kasvatamisega seotud kohustusi, last kasvatama ja tema eest hoolt kandma. Kohtuistungil kohus tuvastas, et erinevad linnaosa valitsused on perele pakkunud erinevat abi ja toetust ning kasutanud erinevaid abinõusid alates 2007.a. . Vaatamata erinevate abinõude rakendamisele suures mahus ei ole positiivset arengut XXX vanema rolli osas toimunud. Alates 2011.a. algasid tüdrukute hulkumised ja nädalate kaupa puudumised Sotsiaalkeskuse teenuselt, probleeme koolis käimisega ja õppimisega. XXX õpiharjumused jäid välja kujunemata seoses kodupoosete probleemidega. Ema ükskõiksus XXX koolikohustuse täitmise jälgimisel viis selleni, et XXX hakkas õe eeskuju järgides koolist puuduma ja ringi hulkuma. Lasnamäe lastekaitse talituse poolt pakuti aastate jooksul, mil pere töös oli, eluaset, materiaalset abi, nõustamisi, tasuta laagrituulikuid lastele, sotsiaalkeskuse teenust ja õpiabi lastele, abi konfliktide lahendamiseks peres, kasvatus – ja järelevalveprobleemide lahendamisel abi, kuid pere olukord püsis muutumatuna: lastel olid koolikohustuse täitmisega probleemid, põhjuseta koolist puudumised ja pidevalt õppimata. Samuti olid lastel pidevalt peatäid, nende välja ravimisse suhtus XXX ükskõikselt. XXX jätab lapsi pikkadeks nädalavahetusteks üksinda koju, lahkudes koos elukaaslase XXX XXX saarele. Alushariduse omandamine pere noorimatel lastel on puudulik. Lapsed peavad hoidma pere noorimaid, mistõttu ei saa minna kooli. XXX on vaja kõneravi ja logopeedilist abiigapäevaselt selleks, et lugemisoskused omandada ja koolis läbivõetava materjali omandamisega hakkama saada. XXX tarvitab narkootikume, tema käitumine on probleemne. XXX palub kohtuistungil jätta Tallinna linna avaldus rahuldamata. Ta leiab, et olukord on muutunud, tal on uus elukoht, töökoht, millest piisab laste ülalpidamiseks. Kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et ükski rakendatud abinõu ei ole tulemusi andnud ja kohtul on põhjust eeldada, et mistahes uue abinõu rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks, mistõttu tuleb laste huvidest lähtuvalt XXX ja XXX kõigi alaealiste laste isiku- ja varahooldusõigus täielikult ära võtta. Kui XXX tõestab , et tema tahe, eesmärk ja pingutus annavad positiivse tulemuse, on võimalik tema avalduse alusel laste isiku- ja varahooldusõigus taastada. PKS § 171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealiste laste kummalgi vanemal, määratakse alaealistele lastele eestkostja. Kuni sobiva füüsilise isiku leidmiseni määrab kohus alaealistele lastele eestkostjaks eestkosteasutuse- Mustamäe Linnaosa Valitsuse. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui varahooldusõigus. PKS § 179 lg 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja.

PKS § 194 lg 2 kohaselt eestkostetavate vara valitsemise kohta esitab eestkostja kohtule igaaastase kirjaliku aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.