Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagita menetluses

Asjaolud Tartu Maakohtusse on esitatud T. A. avaldus, milles palutakse anda luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. T. A. elukoht on xxxxxxxx ja ta on xxxxxxxxxxxxxxxxx kodanik. Eestis on T. A. viibimiskohaks xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on V. D. elukoht. Avaldaja soovib V. D. , kelle elukoht on Eestis, sõlmida abielu. Abielu soovitakse sõlmida xxxxxx 2015. aastal. xxxxxxxxxxxxxxxx ei väljasta abieluvõime tõendit. T. A. viibib Eestis Schengeni viisa alusel (tl.7), mis kehtib kuni 21.09.2015. Kohtumenetluses ärakuulamisel on T. A. kinnitanud, et on saanud uue viisa, mis kehtib 1.augustist 2015.a. kuni 1.veebruarini 2016.a. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et T. A. avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldus kuulub lahendamisele vastavalt TsMS § 475 lg 1 p 8 hagita menetluses. TsMS § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses perekonnaasjad, mid ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukohavõi kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Sama paragrahvi 5. lõike järgi võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. xxxxxxx perekonnakoodeksi (inglisekeelne tõlge FAMILY CODE OF xxxxxxx), art 28 p. 3 kohaselt kinnitab isiklikult allkirjastatud abieluvõime tõendi notar. Sellist isiklikku tõendit Eesti Vabariigis abieluvõime tõendina ei aktsepteerita. Kohus on T. A. 03.augustil 2015.a. ära kuulanud, ärakuulamisel kinnitas ta, et temal ei ole takistusi abielu sõlmimiseks V. D. (tl 15). T. A. on olnud kaks korda abielus. Mõlemad abielud on lahutatud, viimane abielu L. A. lahutati 20.03.2007.a., mida kinnitab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linna justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide registreerimise osakonna 20.märtsil 2007.a. välja antud tõend abielulahutuse kohta (tl.3). T. A. varasem abielu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on lahutatud 02.10.1996 (tl 3 ja 5). Ka isik, kellega T. A. soovib abielluda – V. D. ärakuulamisel kinnitanud, et ta teab, et T. A. ei ole takistusi abiellumiseks. Nad on tutvunud xxxxxxxx, kus elavad ka V. D. sugulased, mõnda aega on ta elanud T. A. pool xxxxxxxx, teab, et temal on täiskasvanud tütred, kes on juba abielus. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks avalduse rahuldada. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid avaldaja õiguse abielluda Eesti või xxxxxxx õiguse kohaselt. Seega tuleb anda T. A. luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud – avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 eurot avaldaja kanda.

Tulenevalt TsMS § 478 lg 4 hakkab hagita menetluses tehtud määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.