Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 06. augustist 2015. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 15.03.2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-5477 on hageja (seadusliku esindaja kaudu) ja kostja kokku leppinud lõpetada menetlus S. L. hagis L. L. vastu elatise väljamõistmiseks selliselt, et kostja L. L. kohustus alates 01.03.2011 kuni S. L. täisealiseks saamiseni tasuma S. L. elatist 70 eurot kuus. 08.12.2014. a on hageja esitanud kohtusse hagi elatise suurendamiseks seaduses sätestatud miinimummäärani, põhjendades seda nii elukalliduse tõusu kui ka hageja vajaduste muutumisega. Kostja vastuväited Kostja on oma vastuses hagile (tl 18-20) asunud seisukohale, et tal ei ole võimalik hagejale elatist anda rohkem kui 80 eurot kuus. Kostjal on tuvastatud töövõimetus 90% ja keskmine puue ning tema ainsaks sissetulekuks on töövõimekaotuspension ja sotsiaaltoetus. Kostja arvestuste kohaselt läheb tal elamiskuludeks minimaalselt 170 eurot kuus, kuid tihti tuleb isegi vähemaga läbi ajada. Hagiavalduses viidatud kostjale kuuluv sõiduauto pole tehniliselt korras ja ülevaatus on rahaliste vahendite puudumise tõttu tegemata. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes perekonnaseaduse § 102 lõikest 2, mille kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muuhulgas juhul, kui vanemal on tuvastatud töövõimetus, vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra, nõustub kostja elatise suurendamisega 70 eurolt kuus 80 eurole. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning olla ära kuulatud (tl 14, 36, 45, 53). Hageja seaduslik esindaja on 28.07.2015.a. esitatud vastuses taotlenud enda ärakuulamist, kostja ei ole ärakuulamist taotlenud.

2 (4)

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja taotleb 15.03.2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-5477 välja mõistetud elatise summa suurendamist. 06.08. 2015.a. telefoni teel toimunud ärakuulamisel on hageja esindaja loobunud tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõudest ning kinnitanud, et kostja on hakanud vabatahtlikult maksma elatist 80 eurot kuus. Ta soovib elatise väljamõistmist alates 2015.a. augustikuust. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Töötasu alammäär on Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusest nr 166 tulenevalt 2015. aastal 390 eurot. PKS § 102 kohaselt arvestab kohus ülalpidamiskohustuse hindamisel ka kohustatud isiku varalist seisundit. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad küll varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olukorras, milles vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuvaks põhjuseks, mille esinemisel võib kohus vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra, võib muu hulgas olla vanema töövõimetus. Rahvastikuregistri andmetel (tl 9) on L. L. S. L. isa ja K. H. (endine K. ) tema ema, seega on S. L. õigus L. L. elatist nõuda. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist lähtudes PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise minimaalsest määrast, millest väiksem ei või igakuine elatis olla, puudub kohtul vajadus analüüsida elatise suuruse põhjendatust. Lähtuvalt kostja taotlusest ja PKS § 102 lg 2 tuleb kohtul hinnata, kas esineb mõjuv põhjus vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Tl 7 on koopia L. L. pensionitunnistusest, millest nähtub, et L. Lepale on kuni 30.11.2015.a määratud töövõimetus 90% ja tuvastatud keskmine puue. L. Lepa töövõimetuspensioni suurus on tema kontoväljavõttest nähtuvalt käesoleval ajal 255,45 eurot ning puudega isiku sotsiaaltoetus 53,70 eurot, kokku 309,15 eurot kuus (tl 22-30). Kostja igakuisteks kohustusteks on eluasemelaenu tagasimakse summas 93,94 eurot ja kindlustusmakse summas 14,99 eurot. Kontoväljavõttelt nähtub, et L. Lepp on 2014.a igakuiselt kandnud S. L. kontole 70 eurot kuus. Seega jääb kostjal praegu pärast igakuiste kohustuste mahaarvestamist kätte

3 (4)

130,22 eurot. Samas tuleb ülalpidamiskohustus täita enne muid kohustusi, sest juba rahaliste kohustuse võtmisel peab isik arvestama, et tal on alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Laps ei saa ise endale ülalpidamist hankida, tema vajaduste rahuldamine tuleb kindlustada vanematel. Kuivõrd seadusandja on leidnud, et minimaalne elatis ühele lapsele ei või olla käesoleval ajal väiksem kui 195 eurot ühelt vanemalt, tuleb eeldada, et lapse vajaduste minimaalseks rahuldamiseks kulub 390 eurot kuus. Selleks on võimalik kasutada ka riiklikku peretoetust, mis käesoleval ajal on 45 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt esitatud vastuväidete ning tõendite alusel on võimalik küll hageja kasuks väljamõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra, kuid mitte kostja poolt taotletud ulatuseni. Tõendatud on kostja sissetuleku suurus pensioni ja sotsiaaltoetuse näol – kokku 309,15 eurot (2014.a.). PKS § 102 lg 2 sätestab, vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Eeldades, et sotsiaaltoetus on määratud sihtotstarbelisena isiku puudest tingitud lisakulutuste katmiseks, peaks kostja kasutama ühetaoliselt enda ja lapse ülalpidamiseks oma pensioni- 255,45 eurot. Alates 2015.a. 01.aprillist on ka kostja pension suurenenud. Seega peaks kostja andma alaealisele lapsele ülalpidamist vähemalt 125 euro ulatuses kuus ning 15.03.2011. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-5477 kokku lepitud elatise summat tuleb suurendada 125 euroni kuus. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on vastavalt TsMS § 144 p 1 menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise ja muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu, seega hagejal kohtukulud puuduvad. Hagejat on menetluses esindanud seaduslik esindaja, seega pole hagejal tekkinud ka kohtuväliseid kulusid. Kostjat on esindanud lepinguline esindaja, kuid kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.