Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2 (4)

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Töötasu alammäär on 2015. aastal Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusest nr 166 tulenevalt 390 eurot. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuid osundatud paragrahvi 2.lõike järgi ei vabane lõikes 1 nimetatud olukorras olevad vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sünnitõendiga (tl 4) on tõendatud, et R. K. ja V. O. on 08.07.2013.a. sündinud B. - H. K. vanemad, seega on B. - H. K. õigus nõuda R. K. ülalpidamist. Kohus on välja nõudnud kostja K-raha väljavõtte Tallinna Vanglast (tl.30-31), millest nähtub, et R. K. kontole on laekunud regulaarselt vahendeid Aivar Pillilt- ajavahemikul 05.01.10.06.2015 kokku 275 eurot ning ta on saanud samal ajavahemikul vanglas töötamise eest palka kokku 343,04 eurot. Tema kontol on hoiustatud vabanemistoetus 336,37 eurot. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist lähtudes PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise minimaalsest määrast, millest väiksem ei või igakuine elatis olla, puudub kohtul vajadus analüüsida elatise suuruse põhjendatust. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud ka nende vahendite arvelt, mis on olnud tema käsutuses. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas alust elatise vähendamiseks vaatamata asjaolule, et kostja sissetulek käesoleval ajal ilmselgelt ei võimalda elatise maksmist seaduses sätestatud alammääras. Kui kostja oleks käitunud heauskselt, oleks ta ka vangistuse ajal osa saadud vahenditest panustanud lapse ülalpidamisse. Kuna ta seda ei ole teinud, tuleb kohustus täita tagantjärele. Hageja esindaja on juba näidanud üles vastutulelikkust, loobudes elatise väljamõistmise nõudest aasta enne elatishagi esitamist ega ole kohtult taotlenud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. TsMS § 461 lg 3 sätestab, et otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel. Eeltoodu alusel mõistab kohus R. K. välja elatise B. - H. K. kasuks alates 2015. a maikuust perioodiliste maksetena seaduses sätestatud miinimummääras, st käesoleval hetkel 195 eurot kuus. Igakuine elatis tuleb ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Menetluskulude jaotus

3 (4)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, osundatud paragrahvi 3.lõike alusel hüvitatakse poole seadusliku esindaja menetluskulud samas korras kui poole menetluskulud. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesolevas asjas ei ole hageja esindaja menetluskulude nimekirja esitanud. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 ei võeta elatise nõudmise ja muutmise hagilt riigilõivu. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.