Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. juuli 2015 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-8715
Tsiviilasi
R. L. hagi M. L. vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Hageja R. L., isikukood *, elukoht * e-post: *; * Kostja M. L., isikukood *, elukoht *, e-post * 21. juuli 2015
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 09.06.2015. a esitas hageja R. L. Pärnu Maakohtule hagi kostja M. L. vastu abielu lahutamise nõudes. 10.06.2015. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 12.06.2015. a esitas kostja M. L. kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus jättis rahuldamata 15.06.2015 kohtumäärusega. 21.07.2015 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu * * Maavalitsuses. Hageja soovib abielu lahutada, kuid ei ole kostjaga kokkuleppele saanud lahutuse nõude osas. Pooltel on täiskasvanud lapsed, kes elavad eraldi. Hageja ühisvara kohtus jagada ei soovi. 21.07.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja palus poolte abielu lahutada. Hageja selgitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates sügisest 2012. Pooltel on olnud ka varasemalt perioode, kus nad koos ei ole elanud, kuid siis on nad oma abielulised suhted siiski taastanud mõningase aja möödudes. Käesoleval ajal on hageja on veendunud, et pooled oma abielulisi suhteid enam ei taasta. Kostja seisukoht Kostja nõustus poolte abielu lahutamisega. Kostja kirjalikus vastus on kostja selgitanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud kolm aastat tagasi. Kohtuistungil kostja kinnitas, et ei taasta hagejaga kooselu ning palus poolte abielu lahutada. Kostja oli seisukohal, et käesoleval ajal ei soovi ta kohtus jagada poolte ühisvara. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abieluakt nr * /tl 5/. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud 2012 aasta sügisest. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud kolm aastat ja kumbki pool abielulisi suhteid taastada ei soovi, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.