XXX ja XXX hagi XXX vastu tuvastada XXX ja XXX vahel 21.07.2014 sõlmitud „Laste elukoha määramise, lastega suhtlemise korra ning lastele elatise maksmise kokkuleppe ja muud kokkulepped“ kehtivus; XXX hagi XXX vastu elatise võla perioodi 01.08.2014 kuni 31.01.2015 eest summas 3.238,12 € väljamõistmiseks; XXX hagi XXX vastu elatise võla perioodi 01.08.2014 kuni 31.01.2015 eest summas 3.238,12 € väljamõistmiseks.
Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja Allan Viirma
esindajad
Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Kai Kaljaste Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 26.05.2015.a.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXXja XXXhagi XXXvastu tuvastada XXXja XXXvahel 21.07.2014 sõlmitud „Laste elukoha määramise, lastega suhtlemise korra ning lastele elatise maksmise kokkuleppe ja muud kokkulepped“ kehtivus.
2.Jätta rahuldamata XXX XXX vastu elatise võla perioodi 01.08.2014 kuni 31.01.2015 eest summas 3.238,12 € väljamõistmiseks.
3.Jätta rahuldamata XXX XXX vastu elatise võla perioodi 01.08.2014 kuni 31.01.2015 eest summas 3.238,12 € väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine.
4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.XXX ja XXX abielust sündisid XXX.a. XXX ja XXX.a. XXX. 2.XXX ja XXX kooselu on lõppenud, abielu on lahutatud ning lapsed elavad XXX juures.
3.XXX ja XXX sõlmisid 21.07.2014.a. järgmise sisuga notariaalse kokkuleppe: - XXX ja XXX elavad alaliselt oma ema XXX juures; - lastega suheldakse sotsiaaltöötaja poolt määratud graafiku alusel; - XXX maksab lastele elatist ühekordse maksena 8976,25 eurot käesoleva lepingu sõlmimise päeval; - alates 12.08.2014.a. kohustub XX Xmaksma oma alaealistele lastele XXX ja XXX kummalegi elatist 250.- eurot kuus; - elatise maksmisega viivitamisel on XXX õigus nõuda tähtajaks tasumata elatiselt viivist 0,024% päevas; - alates 01.09.2014.a. läheb XXX isapuhkusele, Pensioniameti poolt makstava isapalga edastab XXX XXX ja isapuhkusel oleku ajal ei kohustu ta maksma laste ülalpidamiseks kokku lepitud 250.- euro suurust elatist, vaid elatis sisaldub XXX poolt XXX makstavas isapalgas; - pärast isapuhkuse lõppu 12.02.2015.a. hakkab XXX maksma elatist laste ülalpidamiseks kummalegi lapsele 250.- eurot.
4.02.10.2014.a. ütles XXX kirjaliku avalduse tegemisega XXX poolte vahel 21.07.2014.a. sõlmitud lepingu erakorraliselt üles põhjusel, et XXX ei ole võimaldanud tal mitte ühelgi
Lk 2 (7)
korral lastega suhelda, vaatamata poolte vahel lepingus kokku lepitule ja XXXvalla osavõtul sõlmitud suhtlemisgraafikule.
5.XXX on maksnud oma laste ülalpidamiseks igakuist elatist 500.- eurot. Hagejate nõue ja selle põhjendused.
6.17.12.2014.a. kohtusse esitatud hagiavalduses ja selle hilisemas täpsustuses paluvad alaealised hagejad XXX ja XXX - tuvastada XXX ja XXX vahel 21.07.2014 sõlmitud „Laste elukoha määramise, lastega suhtlemise korra ning lastele elatise maksmise kokkuleppe ja muud kokkulepped“ kehtivus; - välja mõista XXX XXX kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.08.2014 kuni 31.01.2015 eest summas 3.238,12 € ja - välja mõista XXX XXX kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.08.2014 kuni 31.01.2015 eest summas 3.238,12 €.
7.Hagejad on seisukohal, et neil kui elatise saajatel on õiguslik huvi elatise saamiseks, millest tulenevalt on neil õigus esitada TsMS § 368 lg 1 alusel hagi tuvastada, et XXX ja XXX vaheline kokkulepe on kehtiv. Hagejad on seisukohal, et XXX poolt tehtud lepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on kehtetu ega oma õiguslikku tagajärge, sest - XXX ja XXX vahel sõlmitud kokkulepe ei ole võlaõiguslik tehing, vaid perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-s 100 lg 3 sätestatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks sõlmitud kokkulepe; - kui XXX ja XXX vahel sõlmitud kokkulepe oleks ka tehing VÕS-i mõttes, on ülesütlemiseavaldus alusetu ja sisutu, sest kostja on soovinud ülesütlemiseavalduse tegemisega vabaneda laste ülalpidamise kohustusest, mis on kostja seadusest tulenev kohustus, kusjuures hooldusõiguse muudatused ei mõjuta ülapidamiskohustust; - kostja on lepingut üles öeldes rikkunud selleks ettenähtud vorminõuet. Kuna kokkulepe oli sõlmitud notariaalses vormis, oleks saanud selle ka üles öelda ainult notariaalse tahteavalduse tegemisega.
8.Hagejad leiavad, et kuivõrd kostja oleks pidanud maksma hagejatele elatist 2014.a. augustis 500.- eurot ning 2014. aasta septembrist kuni jaanuarini 2015.a. 1795,25 eurot kuus, kuid kuna ta maksis elatist igakuiselt 250.- eurot kummalegi lapsele, on kostja elatise võlg kummagi hageja ees perioodi august 2014.a. kuni jaanuar 2015.a. eest 3238,12 eurot, mille hagejad paluvad kostjalt nende kasuks välja mõista.
9.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: XXX ja XXX vahel sõlmitud notariaalse kokkuleppe, XXX poolt XXX saadetud lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, XXX pangakonto väljavõtte XXX poolt elatise maksmise kohta ja kliinilise psühholoogi XXX arvamuse tsiviilasjas 2-14-57090. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata.
10.Kostja vastuväidete kohaselt hagile oli ta nõus sõlmima XXX notariaalse kokkuleppe selles märgitud viisil eesmärgiga, et ta saaks oma lastega suhelda. Ühekordse elatise summas
Lk 3 (7)
8976,25 eurot tasus kostja oma sõnul koheselt peale kokkuleppe sõlmimist ning edaspidi on kostja täitnud oma laste ülalpidamiskohustust makstes kummalegi lapsele 250.- eurot elatist igakuiselt.
11.Kostja sõnul ütles ta tema ja XXX vahel sõlmitud kokkuleppe kui kestvuslepingu erakorraliselt üles 02.10.2014.a. põhjusel, et XXX ei võimaldanud tal oma lastega suhelda vaatamata poolte kokkuleppele ja XXX valla sotsiaaltöötaja juures kokku lepitud isa ja laste suhtlemiskorrale. Tulenevalt eeltoodust esitas XXX kohtule avalduse tema ja laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks, kusjuures XXX on selles menetluses korduvalt tuginenud asjaolule, et kostja on talle käesoleva vaidluse aluseks oleva notariaalse kokkuleppe üles öelnud.
12.Kostja on seisukohal, et tema ja XXX vahel 21.07.2014.a. sõlmitud kokkulepe on võlaõiguslik leping, mille suhtes kohaldub võlaõigusseaduses sätestatu ning mida saab seetõttu ka erakorraliselt üles öelda, mida kostja ka teinud on. Küll aga leiab kostja, et XXX ja XXX ei olnud XXX ja XXX vahel sõlmitud lepingu poolteks, mistõttu puudub hagejatel õiguslik huvi tuvastada lepingu kehtivust ning alaealised ei saa seda nõuet kostja vastu kohtule esitada.
13.Kostja leiab ka, et tal oli õigus XXX nende vahel sõlmitud leping üles öelda VÕS § 196 lg 1 alusel, sest XXX rikkus lepingut oluliselt välistades ja takistades laste suhtlemist isaga, mis oli ainukeseks XXX kohustuseks vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Kostjal ei olnud kohustust öelda lepingut üles notariaalse avalduse tegemisega, sest elatise kokkuleppe sõlmimiseks ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku notariaalset vormi.
14.Elatist, kummalegi lapsele 250.- eurot kuus on kostja oma sõnul maksnud, mistõttu elatise võlga kostjal hagejate ees ei ole.
15.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja kohtule enda ja XXX vahel XXX Vallavalitsuses sõlmitud kokkuleppe laste ja XXX suhtlemise kohta, XXX vastuavalduse tsiviilasjas 2-14-57090, milles menetletakse XXX avalduset lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, XXX vastuse XXX avaldusele tsiviilasjas 2-14-57090, Harju Maakohtu määruse esialgse õiguskaitse kohaldamisest tsiviilasjas 2-14-57090, XXX e-kirja XXX 19. maist 2014.a., mille ta teavitas XXX isapuhkuse lõpetamisest alates 01.07.2014.a. ja oma pangakonto väljavõtte hagejatele makstud elatise kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et -XXX ja XXX abielust sündisid XXX.a. XXXja XXX.a. XXX; - XXXja XXXkooselu on lõppenud ja abielu on lahutatud ning lapsed elavad XXXjuures; - XXXja XXXsõlmisid 21.07.2014.a. notariaalse kokkuleppe, mille kohaselt a.) XXXja XXXelavad alaliselt oma ema XXXjuures; b.) lastega suheldakse sotsiaaltöötaja poolt määratud graafiku alusel;
Lk 4 (7)
c.) XXX maksab lastele elatist ühekordse maksena 8976,25 eurot käesoleva lepingu sõlmimise päeval; d.) alates 12.08.2014.a. kohustub XXX maksma oma alaealistele lastele XXX ja XXX kummalegi elatist 250.- eurot kuus; e.) elatise maksmisega viivitamisel on XXX õigus nõuda tähtajaks tasumata elatiselt viivist 0,024% päevas; f) alates 01.09.2014.a. läheb XXX isapuhkusele, Pensioniameti poolt makstava isapalga edastab XXX XXX ja isapuhkusel oleku ajal ei kohustu ta maksma laste ülalpidamiseks kokku lepitud 250.- euro suurust elatist, vaid elatis sisaldub XXX poolt XXX makstavas isapalgas; d.) pärast isapuhkuse lõppu 12.02.2015.a. hakkab XXX maksma elatist laste ülalpidamiseks kummalegi lapsele 250.- eurot; - 02.10.2014.a. ütles XXX kirjaliku avalduse tegemisega XXX poolte vahel 21.07.2014.a. sõlmitud lepingu erakorraliselt üles põhjusel, et XXX ei ole võimaldanud XXX mitte ühelgi korral lastega suhelda, vaatamata poolte vahel lepingus kokku lepitule ja XXX valla osavõtul sõlmitud suhtlemisgraafikule; - XXX on maksnud oma laste ülalpidamiseks igakuist elatist 500.- eurot. Pooled vaidlevad selle üle - kas XXX ja XXX vahel sõlmitud leping on võlaõiguslik tehing, mida saab erakorraliselt üles öelda; - kas XXX ütles lepingu kehtivalt üles või on leping XXX ja XXX vahel kehtiv ning XXX võlgneb kummalegi hagejale elatise võlga 3238,12 eurot.
17.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et XXX ja XXX vahel sõlmitud notariaalne kokkulepe elatise maksmiseks on võlaõiguslik leping, sest pooled on selles kokkuleppes muuhulgas kokku leppinud kui kaua, millistel tingimustel ja millises määras maksab kostja oma laste ülalpidamiseks elatist ning millal annab XXX vanemahüvitise XXX. Kohus leiab, et VÕS § 1 lõikes 1 sätestatu kohaselt kohaldub võlaõigusseaduse üldosas sätestatu ka muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et elatist saama õigustatud isikuteks olid vastavalt XXX ja XXX vahel sõlmitud kokkuleppele nende lapsed ehk hagejad, on XXX ja XXX vahel sõlmitud leping VÕS § 80 lg 1 kohaselt kolmandate isikute kasuks sõlmitud leping. Kohtu hinnangul on eelpool nimetatud lepingu näol tegemist tähtajalise kestvuslepinguga, sest lepingupooled leppisid kokku püsiva perioodiliste kohustuste täitmises kindlaks perioodiks.
18.Tulenevalt sellest, et XXX ja XXX vahel sõlmitud lepingu näol oli tegemist kestvuslepinguga, oli lepingupoolel õigus mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata kestvusleping ka VÕS § 196 lg 1 kohaselt erakorraliselt üles öelda, mida XXX XXX02.10.2014.a. saadetud avaldusega tegigi (t/l 14-15). Lepingupool saab lepingust
Lk 5 (7)
tuleneva võlasuhte ühepoolse tahteavaldusega lõpetada eelkõige juhul, kui teine lepingupool rikub lepingut. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooled leppisid kokku selles kuidas isa lastega suhelda saab ja millal ning kui palju peab isa laste ülalpidamiseks elatist maksma ja millal kogu vanemahüvitise hagejate emale andma ning XXX rikkus tema ainukest lepingust tulenevat kohustust lasta isal lastega suhelda, oli XXX õigus leping XXX üles öelda XXX poolse lepingu rikkumise tõttu.
19.Lepingu ülesütlemise formaalseks eelduseks on eelkõige ülesütlemisavalduse esitamine lepingu teisele poolele. Kestvuslepingu pool saab lepingu VÕS § 195 lg 1 järgi üles öelda teisele lepingupoolele ülesütlemisavalduse tegemisega. Tulenevalt sellest, et seadus ei sätesta ülesütlemisavaldusele ette nähtud vorminõuet, sai XXX XXX nende vahel sõlmitud notariaalse kokkuleppe üles öelda ka lihtkirjaliku tahteavalduse tegemisega. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-143-09 asunud ka Riigikohus. Pealegi ei ole seaduses ette nähtud elatise kokkuleppe sõlmimiseks notariaalset vormi, mistõttu ei tulene ka nimetatust, et leping oleks tulnud üles öelda notariaalse tahteavalduse tegemisega.
20.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et XXX ja XXX vahel 21.07.2014.a. sõlmitud notariaalne kokkulepe on XXX poolt üles öeldud, millest tulenevalt ei tule XXX alates 02.10.2014.a. ka nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi täita.
21.Kohus on aga seisukohal, et XXX ja XXX puudub sõltumata eelpooltoodust õigus kohtu kaudu nõuda nende vanemate vahel sõlmitud lepingu kehtivuse tuvastamist ja seda ka vaatamata sellele, et kokkulepe oli sõlmitud nende kasuks, sest nad ei olnud vaidlusaluse kokkuleppe pooled. Õigus kokkuleppe kehtivuse tuvastamist nõuda oleks olnud ainult XXXl.
22.Arvestades ka asjaoluga, et XXX ja XXX on lepingu p-s 3.3. kokku leppinud, et XXX läheb alates 01.09.2014.a. isapuhkusele ja edastab Pensioniameti poolt makstava isapalga XXX ning isapuhkusel oleku ajal ei kohustu ta maksma laste ülalpidamiseks kokku lepitud 250.- euro suurust elatist, vaid elatis sisaldub XXX poolt XXX makstavas isapalgas, reguleeris nimetatud lepingupunkt samuti XXX ja XXX vahelist õigussuhet, millest tulenevalt puudub alaealistel XXX ja XXX õigus oma isalt selle lepingupunkti alusel vanemahüvitist nõuda. Ka selle nõude oleks XXX vastu saanud esitada XXX. Lisaks eeltoodule on XXX oma elatise maksmise kohustuse 500.- eurot kahele lapsele kokku, hagejate suhtes täitnud kogu vaidlusaluse perioodi ulatuses, mille üle poolte vahel vaidlus puudub ning mida tõendab ka kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte (t/l 91). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus täielikult rahuldamata XXX ja XXX hagi XXX vastu. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
23.Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel hageja poolt esitatud kliinilise psühholoogi XXX arvamuse tsiviilasjas 2-14-57090 ja kostja poolt esitatud XXX vastuavalduse tsiviilasjas 2-14-57090, milles menetletakse XXX avaldust lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, XXX vastuse XXX avaldusele tsiviilasjas 2-1457090, Harju Maakohtu määruse esialgse õiguskaitse kohaldamisest tsiviilasjas 2-14-57090
Lk 6 (7)
ning XXX e-kirja XXX, 19. maist 2014.a., milles ta teavitas XXX isapuhkuse lõpetamisest alates 01.07.2014.a. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva vaidluses ega tõenda käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
24.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 4 sätestatust ja asub seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest alaealistel hagejatel puuduvad vara ja sissetulekud kostja menetluskulude kandmiseks, mistõttu oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane.
25.Kuna kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.
26.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt juhul kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Nimetatust tulenevalt on kummagi hageja hagihind käesolevas asjas 3238,12 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.