Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. juuli 2015 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-5376
Tsiviilasi
T N hagi M N vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Hageja T N , isikukood xxx Kostja M N, xxx
02.juuli 2015
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 09.04.2015. a esitas hageja T N Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja hagi M N'u vastu abielu lahutamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse, milles soovib riigilõivu tasumisest vabastamist. 22.04.2015. a määrusega andis Tartu Maakohus tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks üle Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Tsiviilasja toimik saabus Haapsalu kohtumajja 03.06.2015. a. 03.06.2015 kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse ning vabastas hageja riigilõivu tasumisest. 02.07.2015 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx * Maavalitsuses. Abielu sõlmimise kohta on koostatud abielukanne nr xxx/*. Poolte abielulised suhted on lõppenud alates detsembrist 2014, kuna kostjal on uus elukaaslane. 02.07.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja palus poolte abielu lahutada. Hageja on veendunud, et pooled oma abielulisi suhteid enam ei taasta. Kostja seisukoht Kostja kirjalikus vastuses võttis kostja hagi õigeks. Kostja nõustus poolte abielu lahutamisega. Kohtuistungil selgitas kostja, et tema ja hageja abielulised suhted on lõppenud 2014 aasta detsembrist, kuna kostja leidis endale uue elukaaslase. Kostja kinnitas, et ei taasta hagejaga kooselu ning palus poolte abielu lahutada. Kohtuistungil avaldas kostja, et soovib tagasi oma abielu eel kantud perekonnanime K. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx.* ning selle kohta on koostatud kanne nr xxx/* /tl 19/. Poolte abielu on sõlmitud * Maavalitsuses. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud 2014 aasta detsembris. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud pool aastat, kostjal on uus elukaaslane ja kumbki pool abielulisi suhteid taastada ei soovi, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Nimeseaduse § 11 alusel taastab kohus kostja abielu eel kantud perekonnanime K, kuna kostja on selleks kohtuistungil avaldanud soovi, mis on protokollitud. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasuda tulnud riigilõiv summas 100 eurot, mille tasumisest on hageja aga menetlusabi korras vabastatud 03.06.2015 kohtumääruse alusel käesolevas tsiviilasjas. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.