Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht
29.06.2015.a., Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-15-5147
Kohtuasi
XXX avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning lapse elu- ja viibimiskoha, haridusasutuse ja tervishoiuteenuse valiku osas ainuotsustusõiguse saamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
17.06.2015
Menetlusosalised
Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku I määratud esindaja vandeadvokaat Eve Selberg Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, e-post XXX) Eestkosteasutus XXX Vallavalitsus (XXX ,e-post [email protected])
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ning tähtaeg
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest
Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue Katre Ajastas ja XXX kooselust on 27.10.2005 sündinud tütar XXX. Avaldaja ja XXX kooselu lõppemisel jäi tütar elama emaga ja alates sellest ajast kasvatab ema last üksinda. Isa ei ole elatist tasunud, kuigi sellekohane suusõnaline kokkulepe vanemate vahel oli. Avaldaja teadaolevalt elab XXX suurema osa aastast välisriigis, ta on seal abiellunud ja loonud uue perekonna. Kuigi isa elab peamiselt välisriigis, ei ole ta nõus lapse elukohaandmete
muutmisega rahvastikuregistris. Hetkel on lapse elukohaks registreeritud isale kuuluv korter, kuid avaldajal on andmeid, et ta soovib korteri müüki panna ja siis jääks laps ilma elukohata. Tegelikkuses on laps kogu aeg elanud emaga talle kuuluvas korteris aadressil XXX. Avaldaja palub lõpetada XXX suhtes ühine hooldusõigus ja anda emale XXX ainuotsustusõigus lapse elu- ja õppimiskoha üle ning last puudutavate meditsiiniliste küsimuste suhtes. Puudutatud isiku XXX seisukohad XXX soovib jätkata ühishooldusõigust. Isal on XXX väga tugev side juba tema sünnist alates. Puudutatud isik on oma abikaasaga saanud dokumentidega niikaugele, et elamisluba abikaasale taotleda , et Eestisse kolida. Eestkosteasutuste seisukohad Eestkosteasutus toetab avalduse rahuldamist. XXX käib XXX-XXX 4-5. aastaste rühmas, on rõõmsameelne ja lõbus laps. Emal on kahetoaline korter, millest üks tuba on XXX oma. Lapse elukeskkond on igati turvaline. XXX määratud esindaja seisukohad Harju Maakohtu 19. mai 2015.a. määrusega määras kohus puudutatud isikule XXX esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määratud esindaja ülesandeid täidab kohtumenetluses vandeadvokaat Eve Selberg. Määratud esindaja toetab avalduse rahuldamist. Käesoleval ajal on lapsel kindlalt väljakujunenud elukorraldus. Kodu külastamisel selgitas määratud esindaja, et tegemist on mugava koduga, kus lapsel on olemas kõik arenguks vajalik. Laps on arenenud, suhtlemisaldis, emaga lähedane. Lapse esindaja toetab vaidluse lahendamist vanemate vahelise kokkuleppega, mis on lapse huvides kõige parim lahendus. Isa elama asumisel Eestisse saavad vanemad kokku leppida stabiilse suhtlemiskorra mõlema vanemaga. Kui pooled ei saavuta siiski kompromissi, siis määratud esindaja toetab avalduse rahuldamist. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Üldjuhul on lapse vanematel ühine hooldusõigus, mis Perekonnaseaduse § 116 lg 2 tähenduses on vanemate kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Vanema isikuhooldus hõlmab Perekonnaseaduse § 124 lg1 ja § 126 lg 2 järgi muu hulgas vanema kohustust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda – mis loobki eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Kui lapsevanemad asuvad eraldi elama, säilib üldjuhul ühine hooldusõigus ja vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle; vastavalt § 137 lg 3 ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale üleandmisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus leiab, et PKS § 137 lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud soovi, et ei soovi lapse hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et XXX on ema juures loodud kõik tingimused kasvamiseks ja arenemiseks. Lapse isa elab käesoleval ajal välisriigis ja külastab Eestit 3-5 korda aastas. Seetõttu on otstarbekas ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja anda
otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha, haridusasutuse ja tervishoiuteenuste valiku osas lapse emale. Kooskõlas PKS § 138, kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Seega, kui XXX asub taas alaliselt elama Eestisse, on tal õigus taotleda ühise hooldusõiguse täielikku taastamiseks. Kooskõlas PKS § 143 lg 1 on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga ja raskendab lapse kasvamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.