Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Jätta XXX ́i ja XXX esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja XXX avaldus ja seisukohad Avaldaja ja XXX suhtest on sündinud lapsed XXX ja XXX. Laste kodune keel on vene keel. Vanemate kooselu lõppedes jäid lapsed elama ema juurde, isa kolis alaliselt elama Küprosele, kus ta antud ajal omab püsivat elu- ja töökohta. Isa töögraafik on paindlik, ta tegeleb autovaruosade müügiga ja saab vajadusele oma töögraafikut muuta. Laste tervis jätab soovida, nad on pidevalt haiged. Seda tingib Eesti kliima, mis on lastel tihemini esinevaid tervisehädasid arvestades neile ebasobiv. Tütar oli avaldaja teada hiljuti haiglas kõrvapõletikuga, mis on tal juba korduva iseloomuga haigus. Küprosel elades oleksid lapsed vaba igasugustest külmetus ja viirushaigustest, kuivõrd sealses kliimas on Eestile omaseid „külmetushaigused“, grippe jne praktiliselt ei esine. Lapsed asuvad elama aadressil: XXX. See on kolme toaline korter praktiliselt Limassoli kesklinnas ja ca 300-400 meetrit rannast, antud piirkonnas on suurepärased väljas käimise võimalused, sotsiaalne elu ja õppeasutused on lähedal. Lastel on oma tuba, kasutada on ka enamik elutoast ja rõdu. Lapsed hakkavad käima LITC vene koolis, mis on suunatud inglise keele õppimisele ja on mõistliku hinnaga, 219 eurot kuus lapse kohta. Paari aasta pärast on plaanis lapsed üle viia kreeka kooli. Vaba aeg saab lastel olema sisustatud L-Theatre näitekooli külastamisega, kus lapsed saavad kursusi tasuta. Teiseks vaba aja võimaluseks on lastel väljas mängimine eakaaslastega ranna mänguväljakutel. Lastel on Limassoli linnas juba sõbrad olemas ja küllap leiavad veel ka uusi. Laste eest aitab hoolt kanda avaldaja elukaaslane XXX, kes ei tööta, seega on tal rohkesti vaba aega, et lastega tegeleda. XXX on avaldanud, et tal oleks hea meel, kui ta saab lastega aega koos veeta, sest tal on igav tihtipeale ja lapsed oleksid talle mõnes mõttes sõprade eest. Päevaplaaniks on lastel järgmine: •

Hommikul kooli

• Korralik lõunasöök kodus, nagu lõunamaadel kombeks. Värsked puu ja juurviljad rikkalikus valikus ja maitsvad põhiroad. • Peale lõunat saavad lapsed tulla avaldaja juurde kontorisse ja väljasõitudel käia, et elu näha ja kogemusi saada. • Õhtusel ajal on võimalik minna L-Theatre näitekooli, kuid kursused toimuvad ainult teisipäeviti ja neljapäeviti. Teistel päevadel võivad lapsed endale teostust leida väljas sõpradega mängimas. • Nädalavahetusel sõidame tavaliselt mägedesse grillima või siis perekonna tuttavatele külla, supleme rannas, käime shoppamas. Avaldaja on seisukohal, et lapsed soovivad rohkem isaga olla, neil on hea ning usalduslik suhe. Isa on laste emale teinud ettepaneku, et ta sõidaks koos lastega paar korda aastas Küprosele, isa maksaks kinni kõiki sõidu- kui elamiskulud kohapeal. Ema on mõned korrad ka käinud, kuid paar viimast aastat on ta sõitmisest keeldunud, mistõttu on avaldajal tulnud laste nägemiseks ise Eestisse sõita. Laste elutingimused on ema juures murettekitavalt halvad. Lapsed elavad Tallinnas 2-toalises korteris, kus näiteks vannitoas ei ole kraanikaussi ega vanni, seal on vaid vilets duššinurk. Lapsed on sunnitud magama koos emaga, kõik kolmekesi ühes voodis, samas toas elab veel vanavanaema, kes alatasa haiseb mustuse ja igasuguste ravimite järele. Lastel ei oma lauda ega mängunurka. Avaldaja on teadlik, et laste emal on kalduvus laste peale karjuda ja vahel ka füüsiliselt karistada, kui nad käituvad isa õpetuste ja

soovituste järgi. Kui lapsed on kodus, on nad valdava aja tööpõlgurist ja alkoholilembese vanaisa hoida, kes on praktiliselt kogu aeg purjus. Vanaema käib pidevalt tööl, kuid ka temal on aeg ajalt komme napsu võtta. Seega esineb tihti seda, et lapsed on sisuliselt purjus isikute hoole all. Laste ema töötamise kohta on teada, et ta töötab kusagil striptiisiklubides ja teeb seal klientidele postitantsu. Laste ema on väga liikuva eluviisiga, viibides päevi kodunt eemal. Lastele meeldis Küprosel väga, eriti sealne soe kliima. Lapsed on elanud Küprosel aasta, vahemikus aprill 2011- aprill 2012. Seal elades leidsid nad kiiresti endale eakaaslastest sõpru, kes rääkisid samuti vene keelt. Probleemi ei tekitanud lastele ka mängimine muukeelsete lastega. Küprosel. Limasoli linnas on olemas vene keelsed koolid ja lasteaiad, kuivõrd seal elab suur venekeelne kogukond. Tugiteenused on laste jaoks oluliselt paremini välja arendatud kui see on Eestis. Inimeste elatustase on oluliselt kõrgem kui Eestis keskmiselt. Avaldaja kinnitab kohtule, et ta suudab lastele tagada täisväärtusliku lapsepõlve ning kanda nende eest paremini, kui ema seda ka parima tahtmise korral suudaks. Asjas omab tähtsust üksnes see, kas avaldaja on suuteline oma laste eest hoolitsema ja neid üksinda kasvatama. Tõele ei vasta vastuavaldaja väited avaldaja psüühikahäirete, kehtivate kriminaalkaristuste, halbade elamistingimuste, töötu staatuse jms kohta. Avaldaja sissetulekuks on Küprosel ca 1500 eurot kuus. Avaldaja töötab praegu varuosade agendina ettevõttes XXX LTD, töölepingu koopiat kohtule esitada ei saa, sest tegemist on suulise töölepinguga, pangaväljavõtet samuti mitte, sest arveldamine käib sularahas. Avaldaja selgituste kohaselt on see Küprosel tavaline, et paberimajandus on minimaalne, eriti just väikestes firmades. Vastuavaldaja töötab avaldajale teadaolevalt striptiisibaaris, on ilmselge, et sellist ametit pidav lapsevanem ei saa lastele eriliseks vanemlikuks eeskujuks olla. Vastuavaldaja rikub ühist hooldusõigust, lastega saab avaldaja kohtuda siis, kui laste ema seda soovib ja kohas, kus tema seda soovib. Avaldaja väidab, et elatise nõudmine temalt on täiesti ebaloogiline ja humaansusprintsiipide vastane. Vastuavaldaja XXXvastuavaldus ja seisukohad XXXei tunnista XXXavaldust ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. XXXkinnitab, et alates 2005 elas ta koos XXX ́ga (endine XXX) vabaabielus. Nende kooselust sündisid tütar XXX ik XXX ja poeg XXX (endine XXX) ik XXX. Laste kasvatamisega tegeles ainult laste ema, isa laste kasvatamises ei osalenud ning viibis tihtipeale välismaal. XXXon korduvalt karistatud kriminaalkorras. XXXon korduvalt karistatud väärteokorras, s.h narkootiliste ainete tarvitamise eest. Avaldaja tuli tagasi Aseirbaidžaanist augustis 2009, tema suhtumine perekonda (oma naise ja laste suhtes) muutus kardinaalselt. Ta oli tihti ärritunud, öösiti ei ööbinud kodus, hakkas alkoholi kuritarvitama ning pettis oma naist, rääkides naisele, et see on normaalne, kui mehel on mitu suhet erinevate naistega. Otsustades säilitada perekonda ning andes avaldajale võimaluse suhete parandamiseks, kolis XXX02.04.2011 koos lastega avaldaja juurde Küprosele. Küprosel elas perekond alguses väikeses 1-toalises korterstuudios, kus absoluutselt puudusid tingimused lastega elamiseks. Hiljem aga kolisid vanasse eramajja, mis oli väga halvas seisukorras: maja katus tilkus läbi ning vajas vahetamist, köögiseinad oli katkised ning esines köögimööbli kukkumise oht. Viibides Küprosel, olid lapsed pidevalt haiged. Perekonna raske majandusliku olukorra tõttu ei olnud võimalik pöörduda kohaliku arsti poole. Perekonna elamis- ja sotsiaalsed tingimused Küprosel olid halvemad, kui elades Eestis. Lisaks eeltoodule, kasutas avaldaja pidevalt nii XXXkui ka laste suhtes ebatsensuurseid väljendeid, füüsilist vägivalda, mõnikord tiris ka juustest. Avaldaja õpetas lapsi ropendama, jõhkrutsema täiskasvanutega ning õpetas poega katsuma naiste tagumikke, jooma alkohoolseid jooke ning näitas 3-aastasele poisile pornofilme. Oma käitumist põhjendas avaldaja sellega, et lõunapoolsetes riikides on see traditsiooniline ja loomulik käitumine. Seoses avaldaja eelpool mainitud käitumisega kolis märtsis 2012 ema lastega Tallinnasse tagasi. Küprosel jätkas avaldaja suhtlemist teiste naistega, saates XXX nende fotosid või helistades Skype kaudu koos oma uute sõbrannadega. Antud kõned mõjusid lastele negatiivselt, lapsed nutsid pidevalt ning olid stressis. Poolte kooselu purunes lõplikult augustis 2012. XXX kolis oma lastega vanemate juurde aadressile XXX. Tallinn, kus elavad ka käesoleval ajal. Avaldaja on käinud ca 2 korda aastas Eestis, kuid tema viibimised siin ei

ole olnud pikaajalised. Vaatamata avaldaja ebanormaalsele käitumisele on XXXlubanud avaldajal kohtuda lastega ka edaspidi (ajal, mil avaldaja viibib Eestis). Alates august 2012 ei toeta avaldaja perekonda materiaalselt, mida kinnitavad XXXpangakontode väljavõtted. Sellest ajast on lapsed XXXja tema vanemate ülalpidamisel. Käesoleval ajal on XXXarvel Töötukassas. Lisaks tegeleb aeroobikaga ja sporttantsudega ning mõnikord asendab tantsukooli treenerit ning saab asendamise eest tasu. Avaldaja väide, et XXXtöötab kusagil striptiisiklubides on paljasõnaline ja vale. XXXvanemate töökohad on ametlikud: isa töötab ehitusel ja ema „XXXrestoranis" kokana. Abistab ka avaldaja ema, kes ostab lastele riideid ja mänguasju. Käesoleval ajal puudub avaldajal ametlik ja kindel töökoht Küprosel. XXXlepinguline esindaja on tutvunud Küprose sotsiaalsüsteemiga ning väide, et mees töötab suulise töölepingu alusel ei vasta tõele. Küprosel saab suulise lepingu alusel töötada vaid esimesel kuul peale tööle asumist. EL direktiivi (Emoopa Liidu seadusandluse) kohaselt on tööandja kohustatud teavitama töötajat töölepingu tingimustest tööle asumise esimese kuu jooksul. Pärast kuuajalist töötamisi hiljemalt teise töökuu alguses on tööandja kohustatud sõlmima töötajaga kirjaliku lepingu. Lisaks eeltoodule, iga töötaja peab olema registreeritud Küprose Sotsiaalkindlustuseametis (Soeiai Insmance Department). Küprosel on tõepoolest väga levinud maksta palka tšekiga, mis saadetakse töötajale koos palgalipikuga. Iga Küprosele tulnud uus elanik peab olema arvel Küprose Migratsiooniametis, kus temale väljastatakse töö- ja elamisluba. Avaldaja XXX ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et ta saab Küprosel elada ja töötada, seega on alus arvata, et avaldaja viibib Küprosel illegaalselt. Eestis elavad lapsed koos emaga ja ema poolsete vanematega, nende elukoht on kindel, rahulik, stabiilne ning vastab laste huvidele. Laste sünnist saadik on vastuavaldaja ainuisiklikult kasvatanud lapsi ja hoolitsenud nende eest. Ema on taganud laste kasvatamise ja arengu. Lastel on olemas kindel elukoht ning hingeline seotus emaga. Kuna laste vanemad elavad alaliselt lahus ning koos lapsi ei kasvata, siis on igati põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse üleandmine laste ema XXX . Kui hooldusõigus antakse täielikult üle emale, ei takista see pooltel sõlmida omavahelisi kokkuleppeid isa ja laste kohtumise küsimuses. Laste elukohajärgse Tallinna linna Kesklinna Valitsuse kaudu seisukoht Eestkosteasutus kohtus 01.07.2014 laste ema XXX ja arutas laste hooldusõigusega seonduvat ning vestles eraldi lastega. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna esindajad külastasid 02.07.2014 pere elamistingimusi aadressil XXX, Tallinn. XXX elab koos laste, oma vanemate ja oma emapoolse vanemaga koos 2-toalises üürikorteris aadressil XXX,Tallinn. XXXon alates märtsikuust 2013 ametlikult töötu ja otsib aktiivselt tööd. 5aastane XXX käib Tallinna XXX ja 7-aastane XXX on Tallinna XXXõpilane, kes alustab sügisel õppimist 2.klassis. Vestlusest 5-aastase XXX ja lähikuudel 8-aastaseks saava XXX selgus, et mõlemad lapsed on rõõmsameelsed, avatud suhtlemisega ning eakohaselt arenenud. Mõlemad lapsed mäletavad oma elamist perega koos Küprosel, kus neil väga meeldis. Samuti oskavad nad nimetada seal elavaid sõpru nimepidi. Lapsed avaldavad, et nad sooviksid elada Küprosel koos isaga. Põhjustena nimetavad nad päikeselisi päevi, võimalust olla mere ääres, sõpru, kellega koos mängida, puuvilju, mida süüa jne. Vestluse käigus selgub, et isa on Eestis olles külastanud neid nende kodus ja siis on nad koos aega veetnud. Paraku ei oska lapsed nimetada ühtki ühistegevust koos isaga, kuid neile meenub, et nad on koos käinud isa sõbranna juures külas. Samuti ei meenu lastele, milliseid asju või kingitusi on isa neile külla tulles toonud. 7-aastane XXX oskab öelda, et isa viis ta juuksurisse, kus tal tema enda soovi kohaselt värviti juuksed tumedaks, mida on ka näha lapse kummastavast juuksevärvist. Eestkosteasutuse esindajale jääb mulje, et lapsed igatsevad pigem Küprosele suvise ajaveetmise pärast kui isaga alaliselt elamise pärast. Kumbki laps ei hooma tegelikke muutusi, mida toob kaasa isa juurde elamaasumine s.o. uus lasteaed ja kool jmt. Laste meeldivad mälestused Küprosel elamisest on pärit ajast kui pere elas seal koos tervikuna. Kodukülastusel 02.07.2014 selgus, et aadressil XXX, Tallinn, 2-toalises avatud köögiga üürikorteris elavad koos pere nelja põlvkonna esindajad. Korter on renoveeritud, korras ning puhas, kuid äärmiselt väike. Vestlusest selgub, et väiksel elamispinnal tihedasti kooselamine on antud

pereliikmetele harjumuspärane. Ka laste laseteaed ja kool asuvad elukoha lähedal. XXX vanemad töötavad, vanavanema on hea tervise juures ja täiesti adekvaatne. Otsustusõiguse andmine laste viibimiskoha määramiseks avaldajale toob laste jaoks kaasa mitmeid olulisi muutusi s.o. elukeskkonnas, elamistingimustes, pere koosseisus, igapäevases elukorralduses (uus lasteaed ja uus kool) ning laste väljakujunenud igapäevaelus. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ei ole piisavalt veendunud, et nimetatud muutused on praegu 5-aastase Aleksandri ja lähiajal 8-aastaseks saava XXX huvides vajalikud ning, et laste igapäevane elukorraldus muutuks praegusest oluliselt paremaks. Eeltoodust tulenevalt ei toeta Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond XXX avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks s.o. otsustusõiguse üleandmine avaldajale laste viibimiskoha määramiseks, kuna see ei vasta alaealiste laste huvidele ja vajadustele. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond toetab XXX vastuavaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmist avaldajale s.o ainuhooldusõiguse saamise rahuldamist, kuna see vastab alaealiste laste huvidele ja vajadustele. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht Lapsed kirjeldavad perega koos veedetud aega Küprosel ja pole kahtlust, et neile seal meeldis. Samas puudub neil ettekujutus, kuidas ilma emata hakkama saada. Nad ei taju ka seda, et Kürosele elama asudes jäävad nad emast kaugele ning meenutavad Küprosel veedetud aegu, mil pere elas tervikuna koos. Sel ajal ei olnud lastel ka veel kohustusi (kool, koolieelne lasteasutus) ning enamus ajast võis kuluda lastele meelepärasele tegevusele. Lastele määratud esindaja nõustub eestkosteasutuse esindaja seisukohaga, et käesoleval ajal ei ole avalduse rahuldamine põhjendatud. Avaldaja ei ole avalduses välja toonud olulisi asjaolusid, mis põhistaksid tema soovi laste elukohta muuta. Lapsed on sündinud ja kasvanud Eestis. Asjaolu, et pere vahepealse aasta soojemas kliimas veetis, ei põhjenda vajadust lapsi alaliselt teise riiki elama viia. Avaldaja mainitud nn külmetushaigused ja kõrvapõletik on sellises vanuses laste puhul tavalised ega eelda tingimata elukoha vahetust. Avaldaja seab kaalukausile parema kliima ja laste kasvamise koos nendest hooliva emaga. Lapsed on Küproselt naastes elanud emaga ning puudub põhjendatud vajadus selle olukorra muutmiseks. Lastele määratud esindaja möönab, et vastu tahtmist ei saa lapsi sundida elama ühe või teise vanemaga, kuid selleks, et laste jaoks sellist elumuutust ette võtta, peab olema asjaosalistel võimalus veenduda, millistesse tingimustesse lapsed elukohta vahetades sattuvad ning seda, et lapsed sellega kaasnevaid muudatusi mõistavad ja ka tegelikult soovivad. Avaldaja ei ole põhistanud oma võimalusi pakkuda lastele stabiilsemat ja turvalisemat elukeskkonda, kui seda teeb laste ema. Käesoleval ajal ei ole lapsed oma east tulenevalt võimelised tekkivat olukorda vajalikul määral hindama ja oma seisukohta avaldama. Tuginedes asjas olevatele materjalidele ning vahetule suhtlusele menetlusosalistega, kujunes lastele määratud esindajal veendumus, et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine avalduses märgitud viisil on käesoleval ajal ennatlik, põhjendamata ega lähtu laste parimatest huvidest. Laste elukoha üle otsustamine on sisuliselt olnud XXX otsustada ning selle muutmine ei ole põhjendatud. Emaga Eestis elades on lastele tagatud eakohane kasvukeskkond ning lähedased suhted vanemaga ning lähisugulastega. Lastel on olemas ka sõbrad, kelle osatähtsust kasvava lapse isiksuse kujunemisel ja sotsialiseerimisel ei saa alahinnata. Lapsed käivad huviringides ja treeningutel. Eestis on neil väljakujunenud ning laste eale vastav stabiilne elurütm, mille laste tahtevastane muutmine ei lähtu laste parimatest huvidest. Esindaja leiab, et juhul, kui kohus peab ühise hooldusõiguse lõpetamist põhjendatuks, on põhjendatud hooldusõiguse jätmine laste emale. Tõendite kogumine 11.08.2014 kohtumäärusega kogus kohus Küprose kompetentse kohtu kaasabil vastavalt EÜ määrusele nr 1206/2001 tõendeid XXX elukohajärgselt sotsiaalhoolekande asutuselt isiku eluja töötingimuste kohta Küprosel, eesmärgiga selgitada välja, kas XXX on võimalik tagada enda elukohas laste XXX`i ja XXX kasvatamiseks ja igakülgseks arendamiseks vajalikud tingimused.

04.03.2015 kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on XXX füüsilisest isikust ettevõtja (XXX). Isiku elukaaslane on XXX XXX 31-aastane (sünniaeg XXX), XXX, pärit Filipiinidelt, töötu. Asjaomane isik elab koos oma elukaaslasega üürikorteris aadressil XXX. Tegemist on korteriga, mis koosneb kahest magamistoast, avatud elutoast, köögist ja vannitoast. Toas, mida asjaomane isik kavandab laste jaoks, on kaks üheinimesevoodit ja ühine garderoob. Korteril on kaks rõdu, millest üks on klaasitud. Kodu puhtus oli hea, seal on olemas mööbel ja sisseseade perekonna vajaduste rahuldamiseks. Kuigi asjaomane isik avaldas sotsiaalkindlustusametile, et ta on füüsilisest isikust ettevõtja, esitas ta tööandja tõendi selle kohta, et ta on müügitöötaja ning et tema igakuised tasud on umbes 1500 eurot. Kuludena on tuvastatud üür 400 eurot kuus, vara ja säästud asjaomasel isikul puuduvad, vallasvaraks on 4 autot, mille väärtus on 3800 eurot. Asjaomane isik avaldas rahvastikuregistri- ja migratsiooniametile, et ta on elanud ja töötanud Küprosel koos oma elukaaslase pr XXX alates 2013. aasta oktoobrist ning nad ootavad last, kes peaks sündima aprillis 2015. Pr XXX sündis Filipiinidel 1. augustil 1983 ja on olnud Küprosel alates 25. maist 2011, kui ta tuli tööle koduabilisena. Ta töötas ühe perekonna juures kuni 1. oktoobrini 2013, kui ta lahkus omal soovil. Sellest ajast on ta elanud Küprose Vabariigis illegaalselt ning ta elab koos asjaomase isikuga. Ta ütles, et ta on kohtunud asjaomase isiku lastega arvuti vahendusel ning et ta on nendega rääkinud ainult ühel korral. Ta ütles, et ta on teadlik oma elukaaslase avaldusest, mille kohaselt ta soovib oma lapsi enda juurde Küprosele, ning ta võib nad vastu võtta kui omaenda lapsed. Tal endal on Filipiinidel tütar, kes on 7-aastane ja kes elab koos oma isapoolse vanavanemaga. Oma sõnul peab ta oma tütrega sidet, kuid ta ütles, et on lõpetanud suhted oma abikaasaga ja kavatseb temast lahutada. Antud hetkel on ta töötu ning teda peab täielikult üleval avaldaja. Ta teatas, et ei saa olema lihtne hoolitseda nende enda lapse eest ja asjaomase isiku kahe lapse eest, kuid ta on selleks valmis ja on valmis olema ema kõigile kolmele lapsele. Asja uurimise käigus tekkisid teenistusel mured ja küsimused seoses asjassepuutuvate laste kohanemisega ja heaoluga. Kreeka keel ja kultuur tekitavad lisaküsimusi laste sujuva kohanemise osas, isegi kui asjaomane isik avaldab, et ta kavatseb nad panna vene erakooli, sest nad pärinevad vene keelt rääkivast perekonnast. Veelgi enam – asjaolu, et asjaomane isik elab nüüd alates 2013. aasta oktoobrist uue elukaaslasega, kes ei räägi nimetatud laste emakeelt ning on lastega olnud kontaktis ainult telefoni teel, samuti asjaolu, et ta on ise lapseootel ning et laps peaks sündima 2015. aasta aprillis, tekitab küsimusi laste sujuva kaasamise kohta asjaomase isiku uue perekonna ellu. Lisaks asjaolu, et asjaomane isik on alles hiljuti registreeritud sotsiaalkindlustusteenistuses ja taotlenud registreerimist rahvastikuregistri- ja migratsiooniametis, nagu on ette nähtud seadusega, tekitab küsimusi selles osas, miks ta ei teinud seda siis, kui ta asus elama Küprose Vabariiki. Lisaks leidsid nimetatud registreerimised aset alles pärast sotsiaalteenistuse soovitust. 16.09.2014, 04.11.2014 ja 11.06.2015 toimunud kohtuistungitel jäid menetlusosalised varasemalt menetluses avaldatu juurde. Lastele määratud esindaja asus seisukohale, et laste elu- ja viibimiskoha ning koolikohustuse otsustusõigus tuleks anda emale, isa avaldus tuleks jätta rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud XXX ja XXX, lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja, ning tutvunud eestkosteasutuse seisukohtade ning kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et XXX avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ja tuleb rahuldada osaliselt XXX avaldus. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et XXX ja XXX(edaspidi koos ka vanemad) on 21.08.2006 sündinud XXX ja 24.01.2009 sündinud XXX vanemad. Käesoleval hetkel on XXX ja XXX laste XXX ja XXX suhtes ühine hooldusõigus. XXX esitas kohtule avalduse, mille kohaselt palus ühine hooldusõigus XXX laste XXX ja XXX suhtes osaliselt lõpetada ja anda XXX ainuõigus otsustamaks laste igakordse viibimiskoha, elukoha ja koolikohustuse täitmise üle. XXX esitas kohtule vastuavalduse, mille palus lõpetada XXX ühine hooldusõigus laste XXX XXX ja XXX suhtes ja anda XXX ainuhooldusõigus laste suhtes.

Perekonnaseaduse (PkS ) § 116 lg 1 kohaselt on üldjuhul vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest olulisema osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. PkS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PkS § 145 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt, lg 2 kohaselt on hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevalu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsusutamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Kooskõlas PkS §-ga 119, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulistes asjades kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamisel piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Ühele vanemale lapse viibimiskoha määramises ainuotsustusõiguse andmine on seotud lapse isikuhoolduse teostamisega. PKS § 119 lg 1 järgi ei otsusta kohus ise lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, so ilma teise vanemata. Iseenesest saab kohus viidatud sätte alusel anda ühele vanemale ka õiguse otsustada üksi lapse viibimiskoha üle (nt lapse lühemaajaliste, sh puhkusereisil või lastelaagris viibimise üle või vanemate lahku elama asumise soovi korral lapse tulevase elukoha üle). Seejuures peab kohus seda otsustust tehes lähtuma PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 7.06.2011 määruses nr 3-2-1-45-11 asunud seisukohale, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Seejuures PKS § 137 järgi võib kumbki vanem taotleda lahuselu korral, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Eelnimetatud sätte alusel saab vanem nõuda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja talle ainuhooldusõiguse üleandmist osaliselt, s.o osas, milles vanemad ei suuda ühist hooldusõigust üksmeeles lapse huvides teostada, mis võib puudutada ka lapse viibimiskoha määramist. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, kumma vanema juures laps vanemate lahuselu korral elab, võib kohus viidatud sätte alusel säilitada vanemate ühise hooldusõiguse, kuid anda ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise küsimuses ainuotsustusõiguse. Seejuures tuleb aga kohtul arvestada ka seda, et andes ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise õiguse, puudutab see ühtlasi kummagi vanema võimalust teostada lapse suhtes isikuhooldusõigust (last kasvatada ja tema eest hoolitseda). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte kooselust on sündinud 24.01.2009 poeg XXX ja 21.08.2006 tütar XXX. Vaidlust pole selle üle, et lapsed jäid pärast vanemate eraldi elama asumist aprillis 2012 elama koos laste ema XXX Eestisse. Laste isa XXX asus pärast kooselu lõppemist alaliselt elama Küprosele. Vahetult enne vanemate kooselu lõppemist elas pere ajavahemikul aprill 2011- märts 2012 ühiselt Küprosel. XXX soovib ühise hoolduse osalist lõpetamist s.o. otsustusõiguse üleandmist temale laste viibimiskoha, elukoha ja koolikohustuse määramiseks. Oma nõuet põhjendab XXX asjaoludega, et laste elutingimused laste ema XXX juures on murettekitavad, nad elavad Tallinnas 2- toalises korteris, neil ei ole oma lauda ega mängunurka, tütar on sunnitud tegema oma koolitükke köögilaua juures, laste

ema karjub laste peale. Kui lapsed on kodus, siis nad on valdava aja tööpõlgurist ja alkoholilembese vanaisa hoida, kes on praktiliselt kogu aeg purjus. Laste ema töötamise kohta tal andmed puuduvad, kuid teada on, et ta töötab kusagil striptiisiklubides ja teeb seal klientidele postitantsu. Avaldaja leiab, et temal on võimalik anda lastele mitmekülgsemad ja paremad arenemisvõimalused ning lastele sobivam kodune keskkond kui XXX . Samuti leiab avaldaja, et tal on lastega usalduslik ja lähedane suhe. Lapsed on XXX öelnud, et nad sooviksid elada isaga Küprosel. Menetluse käigus on tõendamist leidnud ja puudub vaidlus, et laste igapäevane hooldamine ja kasvatamine on siiani olnud igapäevaselt laste ema XXX kanda. Pärast vanemate kooselu lõppu on laste isa XXX lapsi külastanud novembris 2013, aprillis 2014 ja juunis 2015. Seega on lapsed kohtunud isaga tavapäraselt 1 kord aastas. Küll aga suhtleb laste isa XXX lastega Skype teel 1 -2 korda paari nädala jooksul. Samas ei ole lapsed kunagi isaga üksi elanud ja avaldajal XXX puudub kogemus laste eest üksi hoolitsemiseks ja laste üksi kasvatamiseks. Kohus leiab, et avaldaja XXX ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiksid vajaduse laste elukohta muuta tema juurde Küprosele. Lapsed on sündinud ja kasvanud Eestis. Asjaolu, et pere on veetnud ühe aasta Küprosel soojemas kliimas ja lastel on sellest head mälestused, ei ole piisavaks aluseks laste elukoha muutmiseks. Küprosel elamise ajal elasid XXX ja XXX koos ja lastel puudub kogemus ilma emata Küprosel elamise kohta. Kohus ei kahtle, et lastel on Küprosel elatud aja kohta ilusad mälestused, mis on tingitud peamiselt soojast kliimast, kuid Küprosel elamise ajal olid lapsed veel nii väikesed, et neil puudus koolikohustus ja lastel puudub ettekujutus, mida tähendab Küprosel koolis käimine. Kohus leiab, et XXX ei ole tõendanud, et tema juures oleksid lastel märgatavad paremad elutingimused ja et ta saaks pakkuda lastele stabiilsemat ja turvalisemat elukeskkonda kui seda teeb laste ema. Kuigi kohus palus XXX esitada konto väljavõtted viimase kuue kuu kohta, siis seda ei ole Imar Kerge teinud, vaid on selgitanud, et Küprosel palk makstakse välja sularahas ja lunastab tööandja tšeki. XXX sissetulekute kohta on esitatud Küprose Vabariigi Töö, -hoolekande- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi 29.12.2014 tõend, millest nähtuvalt tema 4. kvartali 2014 viimase nädala sissetulek oli 200 eurot (II kd tlk 81-84). Muid tõendeid XXX reaalsete sissetulekute kohta kohtule ei ole esitatud. Kohus leiab, et arvestades Küprose elukallidust ei ole tegemist sissetulekuga, mis võimaldaks märkimisväärselt paremat elatusstandardit, kui on laste ema XXX suutnud tänaseni lastele pakkuda. Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtuvalt on XXX sündinud XXX tütar XXX, keda XXX peab hakkama ülal pidama. Samuti nähtub XXX elukaaslase XXX selgitusest, et viimane on töötu ning ilmselt seoses poolte ühise lapse sünniga peab XXX ülal pidama ka oma elukaaslast kuni laps on piisavalt vana, et elukaaslane saaks tööle asuda. XXX on esitanud kohtule Russian-English Private School 05.12.2014 kinnituse, et nõutavate dokumentide esitamise korral on XXX võimalik astuda Küprose Vabariigi Limassoli linna vene –inglise erakool 2. klassi ja XXX võimalik astuda ettevalmistusklassi (II kd tlk 83-85). Samas õppimine antud kooli 2. klassis maksab ühe lapse kohta 234 eurot (II kd tlk 22). XXX poolt kohtule avalduse esitamise ajal oli laste ema XXX töötu, kuid kohtule esitatud Tallinna XXX 04.03.2015 sõlmitud töölepingust nähtuvalt töötab XXX Tallinna XXXõpetaja abina (II kd tlk 145-147). Samuti on XXXt laste kasvatamisel abistamas tema vanemad ja XXXema XXX. Seega ei ole XXXesitanud kohtule tõendeid, et tal oleksid võrreldes laste ema XXX märgatavalt paremad majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks. Kohus leiab, et avaldaja XXXetteheited laste elamistingimuste ja laste ema poolt laste eest hoolitsemise osas on põhjendamatud. Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt esitatud arvamusest nähtuvalt kodukülastuse ajal lapsed elavad hetkel koos ema ja vanavanematega 2-toalises korteris. Korter on renoveeritud, korras ning puhas, kuid äärmiselt väike. Vestlusest selgub, et väikesel elamispinnal kooselamine on antud pereliikmetele harjumuspärane. Ka laste lasteaed ja kool asuvad elukoha lähendad. Vestlusest lastega selgus, et mõlemad lapsed on rõõmsameelsed, avatud suhtlemisega ning eakohaselt arenenud.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole XXXpärast Küprosele kolimist sisuliselt laste ülalpidamiskohustust täitnud. XXXpangakonto väljavõttest nähtuvalt on XXXtasunud laste lastaiatasu ajavahemikus oktoobris- detsember 2012 (tlk 35-36). Pärast seda XXXlaste lasteaiatasu maksnud ei ole. XXXon ka ise kohtule tunnistanud, et hetkel ta lastele elatist ei maksa ja leiab, et ta ei pea lastele elatist maksma, sest lapsed on tema käest varastatud. XXXväidete kohaselt on XXXrahaliselt toetanud nii palju, et andis aasta tagasi 100 eurot ja kaks aastat tagis andis XXXkaudu 50 eurot. XXXon küll väitnud, et ta on XXXkaudu andnud sularaha XXXle laste ülalpidamiseks, kuid selle kohta mingeid tõendeid kohtule ei ole esitatud. Kohus leiab, et põhjendamatud on laste isa XXXetteheited XXXle laste kehvade elamistingimuste kohta olukorras kus ta ise on samaaegselt jätnud laste ülalpidamiskohustuse sisuliselt täitmata. Kui XXXtäidaks laste ülalpidamiskohustust, siis oleks XXXl võimalik pakkuda lastele paremad elutingimusi. Paraku on XXXolnud sunnitud lapsi ülal pidama ainult enda sissetulekust ja teada on aidanud materiaalselt laste vanavanemad. Kohtule esitatud XXX1. klassi tunnistusest nähtuvalt on tal tunnistusel kõik neljad ja viied (II kd tlk 144). Teater Innost 18.10.2014 tõendist nähtuvalt tegutseb XXX teatristuudios „Junost“ (II kd ltk 20). Seega on alusetud XXX väited, et ema poolt ei ole tagatud lastele piisav hoolitsus ja ema ei saa laste kasvatamisega hakkama. Kohtule esitatud Küprose Sotsiaalameti sotsiaalasja uurimise aruandest nähtuvalt elab XXX oma elukaaslasega üürikorteris, mis koosneb kahest magamistoast, avatud elutoast, köögist ja vannitoast. Aruandest nähtuvalt esitas XXX Küprose rahvastiku-ja migratsiooniametile, et ta on elanud ja töötanud küprose alles 16.jaanuaril 2015, pärast vastavasisulist arutelu tema ja sotsiaalkindlustuse vahel. Samas sotsiaalametnikul tekkisid asja uurimise käigus mured ja küsimused seoses laste kohanemisega ja heaoluga. Kreeka keel ja kultuur tekitavad lisaküsimusi laste sujuva kohanemise osas, isegi kui lapsed pannakse vene erakooli, sest nad pärinevad vene keelt rääkivast perekonnast. Küsimusi tekitab asjaolu, et XXX elab alates 2013. aasta oktoobrist uue elukaaslasega, kes ei räägi laste emakeelt ning kellel ei ole lastega mingeid suhteid, sest ta on olnud lastega kontaktis ainult telefoni teel. Samuti tekitab küsimusi asjaolu, et XXX ja tema elukaaslase laps peaks sündima 2015. aasta aprillis ja tekib küsimusi laste sujuva kaasamise kohta XXX uue perekonna ellu. Lisaks asjaolu, et Imar Kerge on alles hiljuti registreeritud sotsiaalkindlustusteenistuses ja taotlenud registreerimist rahvastukuregistri- ja migratsiooniametis, nagu on ette nähtud seadusega, tekitab küsimusi selle osas, miks ta ei teinud seda, kui asus elama Küprose Vabariiki ja nimetatud registreerimise leidsid aset alles päras sotsiaalteenistuse soovitust ( II kd tlk 65-85). Lastele riigiõigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt lapsed on Küproselt naastes elanud koos emaga ja puudub oluline põhjus laste elukorralduse muutmises. Laste isapoolne vanaema avaldas vestluses imestust avalduse osas ja ütles otse, et on sellest šokeeritud. Ta näeb poja käitumises soovi kiusata nii laste ema kui ka vanaema. XXX ema leiab, et ta võib käia lapsi vaatamas, kuid ainult kellegi järelevalve all. XXX avaldas kohtumisel esimese asjana, et isa kägistas kassi ära, lapsed olid seda näinud, isal olevat allergia kassi vastu. Küprosest olid lapsed vaimustunud, kuna seal on soe ja saab pidevalt ujumas käia. Esindaja leiab, et avaldaja poolt mainitud külmetushaigus ja kõrvapõletik on sellises vanuses laste puhul tavapärased ega vaja tingimata elukoha vahetust. Avaldaja seab kaalukausile parema kliima ja kasvamise koos neid armastava emaga. Lisaks eeltoodule on kohtumaterjalidest nähtuvalt XXX varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ühel korral on tema suhtes kriminaalasi lõpetatud seos avaliku menetlushuvi puudumise tõttu (I kd tlk 53-57, II kd tlk 153-155) . Kohus leiab, et otsustusõiguse andmine laste isale XXX laste viimiskoha ja koolikohustusega täitmise küsimustes tooks laste jaoks kaasa mitmeid olulisi muudatusi, s.o elukeskkonnas, elamistingimustes, pere koosseisus, igapäevases elukorralduses (uus lastead, uus kool) ning laste väljakujunenud igapäeva elus. Kohus leiab, et sellised muudatused ei ole kindlast praegu

6- aastase Aleksandri ja 8-aastase XXX huvides vajalikud ning laste igapäevane elukorraldus ei muutu praegusega paremaks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX avalduse rahuldamata. Samas kohus leiab, et XXX avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja temale laste ainuhooldusõiguse üleandmine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et lõpetada ühine hooldusõigus ja anda ainuhooldusõigus üle laste emale üksnes seetõttu et vanemad on omavahel konfliktis ei ole põhjendatud. Ühise hooldusõigusõiguse lõpetamine oli äärmuslik meede, mis kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt laste isa XXX armastab oma lapsi ja soovib laste elus osaleda ja ilma mõjuva põhjuseta ei saa teda sellest õigusest ilma jätta. Kohus osundab, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad lahuselu korral laste heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korralda laste elu vanemate lahuselu korral parimal viisil. Koostöö eeldab vanemate tihedat ja konfliktivaba suhtlemist ning mõlema vanema tahet hooldusõigust teostada. Asjaolu, et vanemad elavad erinevates riikides, ei tähenda, et nad soovi korral ei saaks ühist hooldusõigust teostada. Samas kohus leiab, et arvestades, et laste eest on nende sünnist saati hoolitsenud nende ema XXX ja lapsed elavad viimased 3 aastat koos ema XXX , siis on põhjendatud anda XXX üle ainuotsustusõigus laste elukohaga seotud küsimustes. Kuna laste elukohaks jääb ema XXX elukoht, siis on kohtu hinnangul põhjendatud, et laste tervise ja hariduse küsimustes otsustab samuti laste ema XXX. Muus osas säilib laste isal XXX ühine hooldusõigus laste suhtes, mis võimaldab tal soovi korral kaasa rääkida kõigis ülejäänutes laste eluga soetud küsimustes. Samuti on laste isal XXX õigus lastega suhelda. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Avaldus on ilmselt tehtud lapse huvides ning menetluskulude tema kanda jätmine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohus jätab menetlusosaliste endi kantud menetluskulud nende endi kanda ja riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.