Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Harju Maakohtu 14.06.2006 otsusega tsiviilasjas 2-06-2825 rahuldati osaliselt XXX`a hagi XXX`i vastu ning mõisteti XXX`ilt välja XXX`a kasuks elatisraha igakuiselt 3430 krooni (219,22 eurot). hageja varaline ja tervislik seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning ta ei ole võimeline tasuma igakuiselt kostjale elatist 219,22 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2014 otsusega nr XXX on hagejal tuvastatud keskmine puue kestusega 08.03.2014 kuni 31.03.2019 ning korduvekspertiisi taotlemise tähtaeg on 05.02.2019 kuni 20.02.2019. Hageja soovib elatise maksmise lõpetamist, sest invaliidina ja pensionärina ei ole tal võimalik täita elatise maksmise kohustust. Raha, mis on tema pangaarvel, on ta arvestanud vajaminevaks operatsiooniks ja taastusraviks, et taastada parema käe töövõime. Elatise maksmisega kostjale ei ole tal endal võimalik kõige vajaminevaga toime tulla. Hageja palub kohtul muuta Harju Maakohtu 14.06.2006 otsust tsiviilasjas 2-06-2825 käesoleva hagi esitamise ajast ning lõpetada XXX`ilt elatise väljamõistmine XXXkasuks. Hageja esitas 07.11.2014 hagiavalduse täpsustuse ja vastuse kostja vastusele, mille kohaselt hageja on vanaduspensionär alates 08.03.2014 ning tema sissetulekuks on pension 391,01 eurot ning sotsiaaltoetus 12,13 eurot, kokku 403,14 eurot kuus. Nimetatud summast maksab hageja 219,22 eurot elatist XXX`ale. Elamiseks jääb hagejale iga kuu 183,92 eurot. Hageja pangaarvel oli 04.11.2013 seisuga 303,50 eurot. Pangas olev raha on kahanenud ja kahaneb kiiresti, kuna pension ja sotsiaaltoetus on hageja ainsateks sissetulekuteks. Lisasissetuleku teenimiseks puuduvad hagejal võimalused puude tõttu. Kinnisvaraks on 1-toaline korter Tallinnas XXX ja elamumaa XXX. Kinnistul XXX on suvemaja, mis ei sobi aastaringseks elamiseks. Mootorsõidukiteks on sõiduauto Citroen Xsara Picasso esmase registreerimisega 07.02.2003 ja Ford EAS Transit esmase registreerimisega 05.07.1993. Hagejal on keskmine puue – parema käe nõrkus ja hulginärvide kahjustus, mis põhjustab liikumis- ja liigutuste funktsiooni kõrvalekalde. Puue põhjustab lisakulusid transpordile, kõrvalabile ning hageja vajab regulaarset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel. Taastusraviks vajalik füsioteraapia, tegevusteraapia, parafiin, laserravi, impulssravi, vesivõimlemine, massaaz jm. Hagejal on hüpertooniatõbi ehk essentsiaalne e primaarne arteriaalne hüpertensioon e kõrgvererõhktõbi, somatoformsed häired, unehäired jm, mistõttu on vajalik igapäevaselt tarvitada ravimeid. Lisaks retseptiravimitele vajalikud käsimüügis olevad ravimid nt nohu, köha, peavalu jms korral. Vajalik raha transpordile, söögile, hügieenivahenditele, riietusele jne: eluasemekulud 140 eurot, toidule 190 eurot, transpordile 130 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiule 90 eurot. Hageja ainsaks sissetulekuks on 403,14 eurot, millest 219,22 eurot maksab hageja elatist kostja XXX Hageja on suutnud oma vajadusi rahaliselt katta tänu kahe tütre abile ja panka kogutule, kuid varsti saab seal olev raha otsa. Hageja varaline seisund on muutunud. Pealegi internetist saadud andmetel XXXei ole püsivalt töövõimetu. Hageja palub kohtul arvestada hageja materiaalset olukorda ja seda, et hageja maksab elatusraha täiskasvanule, kellel on kindel sissetulek ja täiskasvanud poeg, kellel on kohustus oma ema aidata. Kostja vastuväited hagile Kostja esitas 30.10.2014 vastuse hagile, milles leiab, et hagi ei ole konkreetne ning sellest ei nähtu, milline varaline seisund on hagejal ja kui palju rahalisi vahendeid kulub tal enese ülalpidamiseks ja tervisele. Ainuüksi keskmise puude tuvastamine ja töölt koondamine ei anna alust elatise maksmise kohustusest vabastamiseks. Hagi ei ole tõendatud perekonnaseaduse (PKS) § 76 lg 2 sätestatud alusel, mille kohaselt kohus võib vabastada endise abikaasa ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd see abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kostjal on raske puue ja ta vajab lisakulusid, mida tõendab otsus nr XXX. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. PKS § 76 lg 2 kohaselt kohus võib vabastada endise abikaasa ülalpidamiskohustusest kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Harju Maakohtu 14.06.2006 otsusega rahuldas kohus osaliselt XXX`a hagi ja mõistis XXX`ilt välja XXX`a kasuks igakuise elatise summas 3430 krooni alates 12.05.2006 kuni elatise suuruse muutmiseni seaduses sätestatud alustel või seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse aluste ära langemiseni. Nimetatud otsuse kohaselt oli kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu perioodil 01.01.2005 kuni veebruar 2006 ja aprillis 2006 keskmiselt 9218,62 krooni. 02.05.2013 OÜ XXX ülesütlemisavalduse kohaselt lõpetati hagejaga tööleping erakorraliselt alates 01.06.2013 (tl 26). Eesti Töötukassa 10.03.2014 otsusega lõpetati hageja töötuna arvelolek, kuna hageja jõudis vanaduspensioniikka (tl 17). Sotsiaalkindlustusameti 26.02.2014 otsuse nr 80475 kohaselt määrati hagejale vanaduspension alates 08.03.2014 eluaegselt 379,53 eurot (tl 15). 07.10.2013 Sotsiaalkindlustusameti büroo otsuse nr XXXkohaselt tuvastati hagejal keskmine puue ja puudest tulenevad lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, erihooldusele ja majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele 224% sotsiaaltoetuste määrast kuus kestusega alates 31.10.2013 kuni 07.03.2014 (tl 20). Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2014 otsuse nr XXX kohaselt tuvastati hagejal keskmine puue, millest tingituna ta vajab regulaarset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, kestusega viis aastat. Puue põhjustab lisakulusid transpordile, kõrvalabile (tl 8). Sotsiaalkindlustusameti 10.10.2014 tõendi kohaselt on hageja arvel vanaduspensioni saajana ning alates 01.04.2014 on pensioni suurus 400,85 eurot kuus ja alates 01.10.2014 peetakse kinni tulumaks 9,84 eurot (tl 99). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja majanduslik olukord on võrreldes Harju Maakohtu 14.07.2006 kohtuotsusega muutunud. Hageja on käesoleval ajal vanaduspensionär, kellel on ka tuvastatud keskmine puue. Seega ei ole hageja võimeline tulenevalt oma majanduslikust olukorrast maksma kosjale 219,22 eurot elatist. Elatise maksmine kahjustaks hageja enda igapäevast ülalpidamist, kuna hageja ainsaks sissetulekuks on vanaduspension. Samuti on hageja tervislik olukord muutunud ning hageja on ise abivaja rollis. AS IdaTallinna Keskhaigla 01.04.2014 ambulatoorse epikriisi kohaselt diagnoositi hagejal õla- ja õlavarrepiirkonna närvide vigastused, närvide hulgivigastus õla- ja õlavarrepiirkonnas (tl 137138). Haigusloo nr XXX väljavõtte ja tõendi nr XXX kohaselt viibis hageja perioodil 7.02.2015 kuni 02.04.2015 LTKH Nakkuskliinikus ravil vasaku jala roospõletikuga. Jala haavade tõttu vajab liikumise abivahendit (tl 188-189). Seega võib elatise maksmise jätkamine panna hageja raskesse majanduslikku olukorda ja on hageja suhtes ka äärmiselt ebaõiglane. Hageja majanduslik seisund ei võimalda kostjale elatist maksta. Hageja esitas kohtule internetti väljatrükid selle kohta, et üldarst dr XXX alustas 26.04.2011 vastuvõttudega (tl 139-141). Kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole. Seega on kohtul alust arvata, et kostja majanduslik olukord on sedavõrd paranenud võrreldes Harju Maakohtu 14.07.2006 kohtuotsusega ja kostja abivajadus on ühtlasi ka ära langenud TsMS 459 lg 2 alusel otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Eeltoodust tulenevalt

tuleb lõpetada TsMS § 459 lg 2 alusel Harju Maakohtu 14.06.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-2825 XXX`ilt XXX kasuks väljamõistetud elatise maksmise kohustus alates hagiavalduse esitamisest, so alates 20.06.2014. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt asjaolust, et hagejale anti riigi õigusabi kohustusega hüvitada õigusabikulud riigile, on käesolevas asjas menetluskuludeks 18.09.2014 hageja poolt tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Seega menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata ei saa.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.