Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

II Lapsega suhtlemise kord

XXX viibib igal teisel nädalavahetusel alates laupäeva kella 14.00 kuni

esmaspäeva hommikuni emaga selliselt, et XXX saadab XXX esmaspäeva hommikul kooli (alates 20.06.2015).

V Pooled loobuvad edasikaebamisõigusest. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-63226 XXX avaldus ja XXX vastuavaldus alaealise lapse XXX suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks. Tagastada XXXavalduse esitamisel pool tasutud riigilõivust, s.o 5 eurot arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX. Tagastada XXX ́ile vastuavalduse esitamisel pool tasutud arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX, AS Swedbank.

riigilõivust, s.o 5 eurot

Jätta XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning kompromisskokkuleppes käsitlemata menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXX avaldus ja XXX vastuavaldus alaealise lapse XXX suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks. 08.06.2015 kohtuistungil esitasid XXX ja XXX kohtule kinnitamiseks kompromissi. XXX ja XXX paluvad tsiviilasjas nr 2-14-63226 menetluse lõpetada ning kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse hagita menetluses vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad). TsMS § 561 lg 1 kohaselt last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 432 kohaselt juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 2 kohaselt muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. XXX ja XXX on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda, seega jätab kohus juhindudes kompromisskokkuleppest XXX ja XXX ́i menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 172 lg-te

1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud kompromisskokkuleppes käsitlemata menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 2, mille kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avalduse esitamisel on 30.12.2014 tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 062200221059223099 riigilõiv summas 60 eurot, millest 10 eurot oli tasutud vastavalt RLS § 57 lg 7 avalduse esitamiselt hagita perekonnaasjas ja 50 eurot oli tasutud vastavalt RLS § 57 lg 16 esialgse õiguskaitse avalduselt, tagastamisele kuulub üksnes hagita perekonnaasjas tasutud riigilõivust 1⁄2 s.o 5 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1-2 ja TsMS § 150 lg 4 alusel riigilõivu summas 5 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX . Vastuavalduse esitamisel on 10.02.2015 tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõiv summas 10 eurot vastavalt RLS § 57 lg 7 avalduse esitamiselt hagita perekonnaasjas, tagastamisele kuulub tasutud riigilõivust 1⁄2 s.o 5 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1-2 ja TsMS § 150 lg 4 alusel riigilõivu summas 5 eurot XXX ́i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX, AS Swedbank. XXX ja XXX on kompromissis kokku leppinud, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.