Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

nõudel puudub õiguslik alus, kuna laps elab poole ajast oma isa juures, sellel perioodil kannab kostja kõik lapse ülalpidamiskulud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-is sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tsiviilasi nr 2-14-52234 on 22.05.2014 kohtumäärusega võetud menetlusse lihtmenetluses, seega menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras seda kohtuistungil arutamata, järgides üksnes TsMS sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus jätab arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel kirjaliku teatisega (tl 35) ja tšekiga 17,70 eurot (tl 31), kuivõrd tegemist on ebausaldusväärsete tõenditega. Antud tsiviilasja lahendamiseks tuvastab kohus esitatud tõendite alusel, kas lahus elav vanem on ülalpidamiskohustust täitnud, samuti tuvastab kohus lapse vajadused ja nende katteks kuluva (arvestades lapse tavapärast elulaadi ja kasvamise kulusid) ning vanemate võimalused lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagi on esitatud antud tsiviilasjas elatise nõudes, seega jätab kohus tähelepanuta vanemate omavahelised, nõudega mitteseonduvad konfliktid. Kohus on hageja poolt tõendina esitatud sünnitunnistuse nr XXX(tl 7) alusel tuvastanud, et hageja isa on XXX(isikukood XXX) ja ema XXX(isikukood XXX). Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmise nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 75 lg 1, mille kohaselt juhul, kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Alaealise lapse ülalpidamiseks kohustuvad PKS §-st 96 tulenevalt eeskätt vanemad. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2014 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 355 eurot kuus, seega oli 2014 aastal elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta 177,50 eurot kuus. Alates 01.01.2015 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 390 eurot kuus, seega on 2015 aastal elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta 195 eurot kuus. PKS § 100 lg 1 kohaselt täidab vanem oma ülalpidamiskohustust eelkõige raha perioodilise maksmisega ning ainult juhul, kui selleks on mõjuv põhjus või osapoolte kokkulepe võib kohustatud isik elatist anda muul viisil. See teenib esmajoones ülalpidamist saama õigustatud isiku huve. PKS § 100 lg 2 järgi tekib rahalise elatise nõue vanema vastu esmajoones siis, kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on nii hageja kui ka kostja kohtule kinnitanud, et laps elab mõlema vanema juures. Asjaolu, et lapsele tuli aastatel 2013 kuni 2014 lasteaeda järele nii ema kui ka isa on kohus tuvastanud tunnistaja Jelena Volkova (Liikuri lasteaia õpetaja) 15.10.2014 kohtuistungil antud ütlustega ( tl 64). Samuti on kostja elukaaslane, tunnistaja XXX 21.05.2015 kohtuistungil avaldanud, et laps viibib kostja juures ülepäeviti s.o esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel, laps on nii isa juures elanud alates XXX kooselust kostjaga s.o 2014.a maikuust (varasema perioodi kohta tunnistaja ei teadnud). Lisaks eeltoodule kinnitab lapse vahelduvat

elukohta nii ema kui ka isa juures Harju Maakohtu 17.12.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-1460631, millega määrati kindlaks vanemate ühine hooldusõigus ja suhtlemiskord, mille kohaselt elab laps üle nädala vaheldumisi kord ema juures ja kord isa juures. Lapse huviringide eest kohustuvad tasuma mõlemad vanemad. Kohus juhib poolte tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-165-13, mille kohaselt juhul kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus on tsiviilasja menetlemise käigus 15.10.2014 kohtuistungil pooltele selgitanud, et elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus tegi hageja vanematele TsMS § 230 lg 2 kohaselt ettepaneku esitada lapse vajaduste rahuldamiseks kantud kulude kohta tõendid. Hageja ema ei esitanud kohtule lapse ülalpidamiskohustuse täitmise kohta tõendeid. Lapse isa esitas kohtule tõendid, millest nähtuvalt on tasunud lapse lasteaia eest XXXvahendusel 13.12.2013 38,75 eurot, 04.02.2014 69 eurot, 20.02.2014 30 eurot, 24.03.2014 32,45 eurot, 28.04.2014 45,85 eurot (tl 19-26), 21.10.2014 37,50 eurot (tl 131), 29.09.2014 30,70 eurot (tl 132), 21.07.2014 71 eurot (tl 134), 29.05.2014 39,15 eurot (tl 136), 28.04.2014 45,85 eurot (tl 138), 20.04.2014 7,50 eurot (141), 24.03.2014 32,45 eurot (tl 143), 20.02.2014 30 eurot (tl 145), 04.02.2014 69 eurot (tl 146) ja XXXvahendusel 18.05.2015 39 eurot (tl 111), 20.04.2015 75,07 eurot (tl 114), 17.02.2015 40,95 eurot (tl 123), 05.01.2015 37,50 eurot (128), 22.12.2014 74,90 eurot (tl 129). Lapse eelkooli eest on kostja XXXvahendusel tasunud 18.05.2015 12,50 eurot (tl 112), 31.03.2015 18,50 eurot (tl 117). Lapse huviringide eest on kostja XXXvahendusel 18.05.2015 15+27,50 eurot (tl 109-110), 27.04.2015 13,75 eurot (tl 113), 20.04.2015 13,75 eurot (tl 115), 23.03.2015 27,50 eurot (tl 118), 03.03.2015 15 eurot (tl 120), 17.02.2015 55 eurot (tl 124), 26.01.2015 15 eurot (tl 126), 20.04.2015 15 eurot (tl 140). Kostja on tasunud lapse telefoni ja seonduvate kulude eest 03.06.2014 15 eurot (tl 27), XXXvahendusel 09.04.2015 6,50 eurot (tl 116), 16.03.2015 6,50 eurot (tl 119), 17.02.2015 6,50 eurot (tl 122), 26.01.2015 6,50 eurot (tl 125), 22.12.2014 6,50 eurot (tl 130) ja XXXvahendusel 11.08.2014 6,50 eurot (tl 133), 26.06.2014 6,50 eurot (tl 135), 22.05.2014 6,50 eurot (tl 137), 25.04.2014 6,50 eurot (tl 139), 19.03.2014 6,50 eurot (tl 142), 20.02.2014 6,50 eurot (tl 144). Lisaks on kostja tasunud lapse tahvelarvuti eest 18.12.2014 59 eurot (tl 147), ostnud telefoni 08.02.2015 120 eurot järelmaksuga (tl 148-149) ning tasunud lapse meelelahutuse eest s.o ujumine Kalev SPA 1,50 eurot 21.03.2014, 14.02.2014, 14.03.2014 (tl 151) ja 09.05.2014 (tl 32), lasteaia lõpupidu (XXX) 26.01.2015 20 eurot (tl 127), lapse ekskursioonid 3,50 eurot ja 4,50 eurot (tl 28-29), teatrietendused 08.03.2014 12 eurot (tl 30), 30.01.2014 8 eurot (tl 34). Kostja on ostnud lapsele mänguasju ja vajalikke tarbeasju 19.02.2014 02.05.2014 16,90 eurot, 01.05.2014 7,95 eurot (tl 30), 24.02.2014 4,95 eurot (tl 31), 02.05.2014 1,85 eurot (tl 31), 31.03.2014 2,99 eurot (tl 31), 29.03.2014 171,10 eurot (tl 32), 29,90 eurot (tl 33). Kohus on seisukohal, et kostja on eelnimetatud tõenditega tõendanud lapse püsikulude katmist perioodiliselt ja vähemalt pooles ulatuses. Tulenevalt poolte kokkuleppest viibib laps võrdselt nii isa kui ka ema juures, ajal, mil laps viibib isa juures kannab isa lapse ülalpidamiskulud. Seega esineb kohtu hinnangul antud juhul Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-13 kohaselt olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist välja mõista ei

tule. Kuivõrd hageja ema ei esitanud kohtule tõendeid lapse igakuiste vajaduste rahuldamiseks kantud kulutuste kohta ajal, mil laps viibib tema juures, siis ei ole kohtul võimalik ema poolt kantud kulutustele hinnangut anda. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 13; Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20). Eeltoodud põhjendustele ja esitatud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa, seega on antud juhul hagi hind 1593 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määras 21.05.2015 kohtuistungil pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 3 tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kostja esitas 23.05.2015 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks. Kostja palub välja mõista menetluskulu summas 444 eurot (õigusabikulud km-ta). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 80 eurot (km-ta). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades XXXkvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 80 eurot km-ta. Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks ja vajalikeks järgmises ulatuses: Vastus hagiavaldusele 04.06.2014 ja 26.06.2014 konsultatsioon ei ole kohtu hinnangul antud juhul vastaspoolelt väljamõistmiseks põhjendatud õigusabikulu. Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on m.h see, et menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Kohus juhib kostja tähelepanu, et TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt tuleb menetlusdokumendis märkida esindaja andmed. TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et juhul, kui kostjat esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole hagejale kostja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-21-80-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kostja väidetavad õigusabikulud ei ole käsitatavad menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes. Toimikust ei nähtu, et kostja lepinguline esindaja XXX, oleks esindanud kostjat hagiavaldusele vastuse koostamisel, 10.06.2015 esitatud kostja vastuse hagile on allkirjastanud kostja ise. Kostja lepinguline esindaja on esitanud kohtule oma esindusõigust tõendava volikirja alles 07.10.2015, enne 15.10.2014 toimunud kohtuistungit. Kostja õigusabikulu, mis seondub 15.10.2014 kohtuistungiga on põhjendatud 1,25 h ulatuses s.o 100 euro ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust 1,25 h. Kohus on seisukohal, et kostja on ekslikult märkinud õigusabi ajakuluks 1,15 h, kuivõrd osutatud õigusabiteenuse hind vastab 1,25 h. Kohtu hinnangul ei ole 15.10.2014 kohtuistungi protokolliga tutvumine põhjendatud rohkem, kui 0,1 h ulatuses s.o 8 eurot, arvestades protokolli sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et protokolli parandamiseks taotlust ei esitatud. Kompromissi koostamine 24.10.2014 ei ole kohtu hinnangul TsMS § 169 lg 3 kohaselt põhjendatud õigusabi, kuivõrd kompromissi pooled ei sõlminud. 21.11.2014 vastus kohtule hageja menetluse peatamise taotluse osas on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 0,5 h ulatuses s.o 40 eurot, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt 1,85 h ulatuses x 80 = 148 eurot km-ta ning jätab rahuldamata kostja õigusabikulude nõude 296 euro ulatuses. Kohus mõistab hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 148 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.