Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

Menetluskulude jaotus Jätta riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda.

2-15-7894 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX esitas 25.05.2015 Harju Maakohtule avalduse alaealise XXX nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamine. Avalduse kohaselt esitas XXX 24.03.2014 Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks XXXkaasomandina kuuluva varaga. 17. aprilli 2014 määrusega andis kohus XXXõiguse XXXkaasomandina kuuluva korteri (XXX, Tallinn) võõrandamiseks. Lisaks andis kohus loa käsutada võõrandamisel saadud raha ilma kohtu loata juhul, kui seda kasutatakse XXXpoolt eluruumi või eluruumi kaasomandiosa omandamiseks. Korter (XXX, Tallinn) müüdi 26. veebruaril 2015. aastal. Korteri müügist saadi 92 000 eurot, millest 46 000 eurot kanti XXXeraldi pangakontole. Lisaks müüs XXX 13. mail 2015. aastal oma eluaseme aadressil XXX, Tallinn, eesmärgiga soetada uus eluase. XXX korteri eest saadi 88 500 eurot, kuid selle korteri peal oli 30 000 eurot hüpoteegi jäägi, mis kustutati müügist saadud rahaga. Uue eluaseme ostmiseks sõlmis XXX 22. mail 2015. aastal broneerimislepingu ridamaja boksi ostmiseks ning 01. juuniks 2015 oli broneeritud ka aeg notari juurde müügilepingu sõlmimiseks. Eluaseme hinnaks on 202 000 eurot. Kuna korterite müügist saadud summa pole piisav ridamaja boksi soetamiseks, soovib XXX seada eluasemele hüpoteegi, mille andmiseks on pank ka nõusoleku andnud. 17. aprilli 2014. aasta Harju Maakohtu määrusega anti XXXküll õigus käsutada XXXkuuluva 1/2 korteriomandi võõrandamisest saadud raha uue eluaseme ostmiseks, kuid määrus ei anna võimalust soetatavale eluasemele hüpoteeki seada. Sellest tulenevalt ei saa pank soetatavale eluasemele hüpoteeki seada, sest nemad soovivad hüpoteegi seadmist tervele elamule, mitte mõttelisele osale sellest. Praeguse elupinna, müüdud korteri aadressil XXX Tallinn peab perekond XXX vabastama 20. juuniks 2015. XXX lootis, et 01. juunil 2015. aastal sõlmib ta müügilepingu ning saab selleks ajaks uude koju kolida. Kahjuks pole see hetkel hüpoteegi seadmisega tekkinud probleemide tõttu võimalik. Kuna avaldajate probleem on kiireloomuline, paluvad avaldajad võimaldada hüpoteegi seadmist kohtumenetluse alguses. Avaldajad paluvad anda nõusolek eluasemele XXX/XXX, Tallinn hüpoteegi seadmiseks. Põhja-Tallinna Valitsus leiab, et tehinguks nõusoleku andmine ei ole vastuolus lapse huvidega ja teeb kohtule ettepaneku anda XXX ja XXX nõusolek alaealise XXX nimel eluasemele XXX/XXXTallinnas hüpoteegi seadmiseks panga kasuks tingimusel, et XXXomandatav kaasomandiosa peab olema võrdeline tema poolt tasutava ostuhinna osaga omandatava eluruumi ostuhinnas. XXXRÕA korras määratud esindaja oli seisukohal, et avaldajate tegevus on läbikaalutud ja lapse huvisid järgiv, nende avaldus on igati põhjendatud ning tuleks seetõttu rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut;

2-15-7894 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. XXXesitas 24.03.2014 Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks XXX kaasomandina kuuluva varaga. 17. aprilli 2014 määrusega andis kohus XXXõiguse XXX kaasomandina kuuluva korteri (XXX, Tallinn) võõrandamiseks. Lisaks andis kohus loa käsutada võõrandamisel saadud raha ilma kohtu loata juhul, kui seda kasutatakse XXX poolt eluruumi või eluruumi kaasomandiosa omandamiseks. Korter (XXX, Tallinn) müüdi 26. veebruaril 2015. aastal. Korteri müügist saadi 92 000 eurot, millest 46 000 eurot kanti XXX eraldi pangakontole. Lisaks müüs XXX13. mail 2015. aastal oma eluaseme aadressil XXX , Tallinn, eesmärgiga soetada uus eluase. XXX korteri eest saadi 88 500 eurot, kuid selle korteri peal oli 30 000 eurot hüpoteegi jäägi, mis kustutati müügist saadud rahaga. Uue eluaseme ostmiseks sõlmis XXX 22. mail 2015. aastal broneerimislepingu ridamaja boksi ostmiseks ning 01. juuniks 2015 oli broneeritud ka aeg notari juurde müügilepingu sõlmimiseks. Eluaseme hinnaks on 202 000 eurot. Kuna korterite müügist saadud summa pole piisav ridamaja boksi soetamiseks, soovib XXX seada eluasemele hüpoteegi, mille andmiseks on pank ka nõusoleku andnud. 17. aprilli 2014. aasta Harju Maakohtu määrusega anti XXX küll õigus käsutada XXX kuuluva 1/2 korteriomandi võõrandamisest saadud raha uue eluaseme ostmiseks, kuid määrus ei anna võimalust soetatavale eluasemele hüpoteeki seada. Sellest tulenevalt ei saa pank soetatavale eluasemele hüpoteeki seada, sest nemad soovivad hüpoteegi seadmist tervele elamule, mitte mõttelisele osale sellest. Praeguse elupinna, müüdud korteri aadressil XXX Tallinn peab perekond XXX vabastama 20. juuniks 2015. XXX lootis, et 01. juunil 2015. aastal sõlmib ta müügilepingu ning saab selleks ajaks uude koju kolida. Kahjuks pole see hetkel hüpoteegi seadmisega tekkinud probleemide tõttu võimalik. Kuna avaldajate probleem on kiireloomuline, paluvad avaldajad võimaldada hüpoteegi seadmist kohtumenetluse alguses. Avaldajad paluvad anda nõusolek eluasemele XXX/XXX, Tallinn hüpoteegi seadmiseks. Lapsele RÕA korras määratud esindaja ja Tallinna linn toetasid avalduse rahuldamist. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, avalduse täiendustega, sellele lisatud dokumentidega, Tallinna linna ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et lapse huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et lapsevanemad, paludes kohtult nõusolekut lapse nimel eelpool nimetatud tehingu tegemiseks, tegutseksid lapse huvisid ja õigusi kahjustavalt. Seega on avaldus esitatud lapse huvides ja kuulub rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse resolutsioonis märgitule. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldajate kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.