Alaealise R K hagi J K vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks ja elatise võla nõudes
Tsiviilasja hind
1225 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja alaealine R K Hageja seaduslik esindaja ema M K ( Kostja J K (
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R K hagi J K vastu elatise suurendamiseks osaliselt.
2.Suurendada J Klt (is ) Pärnu Maakohtu 01.06.2011 a maksekäsu määrusega hageja R K ( kasuks väljamõistetud elatist alates 13.03.2015. a.
3.Välja mõista J Klt elatis 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 13.03.2015. a. kuni R K täisealiseks saamiseni ; kui hageja täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Elatis tuleb tasuda hageja esindaja M K arveldusarvele nr iga kalendrikuu eest ette, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5.Jätta rahuldamata R K nõue J K vastu elatise võla väljamõistmiseks.
6.Saata kohtuotsuse ärakiri hageja esindajale ja kostjale.
2-15-4041 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Menetluse käik Alaealine R K esitas oma seadusliku esindaja M K kaudu 13.03.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse. Esitatud hagiavaldusel puudus allkiri. 16.03.2015 esitati kohtule allkirjastatud hagiavaldus. 18.03.2015 jättis kohus esitatud hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat täpsustama hagi aluseks olevaid asjaolusid ning esitama selgelt sõnastatud haginõude. 24.03.2015 esitas hageja uuesti sõnastatud hagiavalduse. 24.03.2015 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele. 05.04.2015 esitas kostja J K vastuse esitatud hagiavaldusele. 12.04.2015 esitas kostja J K töötasu tõendi. 14.04.2015 esitas hageja vastuse kostja vastusele. 23.04.2015 esitas kostja vastuse hageja vastusele kostja vastusele. 28.04.2015 määras kohus asjas kirjaliku menetluse, andis pooltele tähtaja avalduste ning dokumentide esitamiseks 11.05.2015 ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 29.05.2015. Hageja nõue ja põhjendused (tl 17-19)
1.Tulenevalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja 97 on alaealine laps õigustatud isikuks saama ülalpidamist esimese astme ülenejate sugulaste poolt. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Hageja ei ela kostjaga koos vaid elab hageja esindajaga. Kostja on senini andnud elatist ebapiisavalt, ebaregulaarselt ja ei ole alates 2010 a sügisest ühelgi moel osalenud hageja kasvatamisel. Näiteks on hageja viibinud kostja juures 2014 aastal umbes 10 päeva, samuti on hagejal oma konto aga sinna pole kostja taskuraha kandnud või muul moel hagejat toetanud.
2.PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla alla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis teeb 195 eurot kuus. Hageja esindaja soovib kostjalt väljamõistetud elatise suurendamist 130-lt eurolt 195-le eurole. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on hageja ( ) igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Nimelt hageja käib kaks korda nädalas ujumas ja rahvastepalliringis. Lisaks sellele käib hageja üks kord kuus klassiga teatris ning kord kvartalis käivad bussiga mandrile teatrisse, mis teeb ühe reisi maksumuseks 50 eurot. Tulenevalt PKS §
2-15-4041 99 lg 1 ja 2 ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
3.Hageja esindaja ja kostja on väljamõistetud elatise suurendamise maksmise osas vestlusi pidanud aga tulemust ei ole saavutanud (tõend 1). Kostja kohta on tehtud Pärnu Maakohtu poolt maksekäsk elatiseasjas 2-11-16926. Tsiviilasja nr 2-11-16926 Võlgnik J K kohustub tasuma avaldajale R Kle elatist 130 eurot kuus alates 13.04.2011 kuni avaldaja R K täisealiseks saamiseni (tõend 2). 2011 aastal maksis kostja korralikult väljamõistetud summa hagejale. 2012 aastal maksis kostja hagejale 145 eurot elatist kuus ja 2013 aastal maksis 160 eurot kuus. 2014 aastal maksis kostja hagejale elatist 160 eurot kuus, kuid siis jäi 4 kuu eest võlgu millegi pärast. Seega kostja pakkus ise välja, et võib hagejale maksta 2015 aastal 160 eurot kuus pluss 80 eurot, mis kostja jäi 2014 aasta eest võlgu, (tõend 3). Kostjaga puudus notariaalne dokument selle kohta kuid on olemas kirjavahetus (tõend 1). Hageja esindaja soovis teha kostja kohta uue makskäsukiirmenetluse elatise suurendamise osas (tõend 4), kuid kostja veenis hageja esindaja ümber, ütles, et saab makstud ka ilma kohtutäituri sekkumiseta. Hageja esindaja soovib PKS § 108 tulenevalt nõuda elatist tagasiulatuvalt alates järgi ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ehk siis alates 2014 võlgnevus 4x160= 640 eurot.
4.Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, hageja leiab, et kostja pole teinud endast kõik. Kostja on tööl hageja esindaja andmetel XXXXXXXXXXXXXX
5.Hageja esindaja soovib, et hageja elatis kantakse esindaja arveldusarvele Swedbank
6.Hageja esindaja soovib, et kohtukulud jäävad kostja kanda.
7.Hageja esindaja on nõus kirjaliku menetlusega ja ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil.
8.Hageja esindaja ei soovi endale esindajat. Kostja vastus hagile (tl 32) Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt on praeguseks hetkeks kostja majanduslik olukord muutunud võrreldes 2011 aastaga. Kostja sissetulek on vähenenud tunduvalt. Kostjal on kolm ülalpeetavat. Hagejal kaks. Hageja saab iga aastaselt laste pealt täiendavat tulumaksu tagastust. Samuti on tõusnud 2015 aastal riiklik lastetoetus mida ei saa käsitleda hageja sissetulekuna. Kostja palub kohtul arvesse võtta, et kostja on iseseisvalt elatusraha suurendanud hagejale. Kui kostjal tekkisid majanduslikult raske olukord, on ta proovinud edasi maksta suurendatud elatist. Praeguseks on kostja hagejale võlgu jäänud 4 kuu elatise 520 eurot mitte 640 nagu väidab hageja. Võla tasumise suhtes suudab kostja hagejaga kokku leppida iseseisvalt. Kostja palub kohtul arvesse võtta, et kostja on R Kle ostnud riideid ja koolitarbeid vastavalt hageja poolt saadetud nimekirjadele ja vastavalt kostja võimalustele. Kostja ei olnud teadlik kuni käesoleva hagini R K tasulistest trennidest ja kultuuriüritustest. Kostja on tasunud elatist hagejale mitte korrapäraselt, kuna kostja on raskes majanduslikus seisus. Elatist on aidanud tasuda kostja praegune elukaaslane ja seda on tehtud kostja teiste ülalpeetavate arvelt ja nende elukvaliteet on sellega langenud. Kostja palub kohtul hagi mitte rahuldada, kuna kui kostja hakkab R Kle maksma 195 eurot kuus, siis seab ta sellega oma teised lapsed majanduslikult kehvemasse olukorda. Kuna kostja soovib oma ülalpeetavaid lapsi kohelda võrdselt, siis seoses sellega palub kostja kohtul vastavalt PKS 102 lg 2 öeldule vähendada R Kle väljamõistetud elatisraha 110 eurole kuus. Kostja soovib, et kohtukulud kannab Hageja. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Esindajat Kostja ei soovi. Lisadena on kaasas kostja aastane palgatulu väljavõte SEB pangas.
2-15-4041
Hageja vastus kostja vastuväidetele (tl 51-53) Hageja esindaja kostja vastuväidetega ei saa nõustuda alljärgnevatel põhjustel:
1.Kostja väide, et tema sissetulek on vähenenud ei puutu asjasse, seda seisukohta rõhutab ka Riigikohus oma lahendis 19.06.2007.a. RKTsKo 3-2-1-65-07 on p 12 märgitud järgmist: „Kolleegium asub seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. [...] Kolleegium märgib, et elatise vähendamise aluseks võib olla samuti asjaolu, et kostjal tuleb hageja kõrval ülal pidada ka oma teisi lapsi. PKS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Riigikohus on juba väljamõistetud elatise vähendamise nõude lahendamisel selgitanud, et kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Riigikohus sedastas, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (vt Riigikohtu 28. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07 (RT1II 2007, 15, 118), p 12). " Hageja esindaja on seisukohal, et lapsevanem peab oma lapsi kohtlema võrdväärselt, seda kinnitab kehtiv seadusandlus ja rõhutab ka Riigikohtu praktika. Lisaks sätestab PKS 102 lg 2, et kostja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, mida kostja ilmselgelt ei tee. RKTsKo 15.05.2007, nr 3-2-1-52-07, p 12 on sedastatud: „ Kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda PKS § 61 alusel elatise maksmisest. ' RKTsKo 20.11.2007, nr 3-2-1-108-07, p 11 on sedastatud: „ Kolleegium on 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal. " Kostja on senini andnud elatist ebapiisavalt, ebaregulaarselt ja ei ole alates 2010 aasta sügisest ühelgi moel osalenud hageja kasvatamises, seda väidet toetab, et kostja ei tea, et hageja käib tasulistes treeningutes ja osaleb klassiga kultuuri üritustel kord kvartalis mandri peal. Olukorras, kus kostja pereliikmete arvu suurenemine või suurus on tema arvates elatise vähendamise aluseks on hageja esindaja arvates õigustamatu. Iga isik peab kandma vastutust ka laste eest hoolitsemisel, nende kasvatamisel ja elatise võimaldamisel.
2.Kostja väide, et hageja esindaja saab iga aasta laste pealt täiendavat tulumaksutagastust, see kõik läheb hageja kasvatamiseks. Samuti on kostjal kaks last peale hageja, ning seega saab tema tulumaksu tagastust. Hageja leiab, et see väide ei ole asjakohane.
3.Hageja esindaja ei ole nõus, sellega, et kostja soovib hageja elatist vähendada, sest hageja on kasvav laps ja tema igapäeva vajadused järjest suurenevad. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ja 2 ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla alla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis teeb 195 eurot kuus. Samuti soovib hageja esindaja tuginedes PKS § 101 lg 2, et kostjalt mõistetakse välja hageja kasuks elatist muutuva suurusena, et kui muutub Vabariigi Valituse kehtestatud elatise suurus, siis muutub ka hagejale elatise maksmise summa, sest hageja on alles 8 aastane laps ja täisealiseks saamiseni on palju aega.
2-15-4041
4.Hageja esindaja ja kostja ei ole ülalpidamiskohustuse täitmises tekkinud võlatasumise osas kokkulepet saavutanud, seega esindaja soovib selles selguse saamist kohtus. Seda tõestab ka kirjavahetus, kus kostja lubab võlgnevust tasuda alates 2015 jaanuarist, kuid siiani pole seda teinud. Samuti pole kostja maksnud elatist 2015 märts-aprill piisavalt, ehk 130€ jaanuari ja veebruari eest, 65€ märtsi eest (vt lisa 1. kontoväljavõte 2015) Hageja esindaja soovib PKS § 108 tulenevalt nõuda elatist tagasiulatuvalt alates tagantjärgi ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ehk siis alates 2014 võlgnevus 4x160= 640 eurot. Selle kohta on esitatud ka kirjalikud tõendid. PKS 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kostja on tasunud siiamaani hagejale elatist tagantjärgi. Kostja võlgnevust tuleb vaadata 2012 aasta lõpust, seal on ilusti ära toodud, et millise kuu eest elatist kandis. Näiteks 2012 novembri makse on tehtud novembri lõpus, kuigi kokkulepitud kuupäev oli iga kuu 5 kuupäev. Samuti on Swedbanki väljavõtetes näha, et näiteks vaadata nüüd 2014 aasta väljavõtet, siis 6 jaanuari makse on 2013 aasta detsembrikuu eest. Seega 2014 aasta võlgnevus 640€.
5.Hageja esindaja soovib, et hageja elatis kantakse esindaja arveldusarvele märkides ära ülekande selgitusse kuu, mille eest elatis kantakse.
6.Hageja esindaja soovib, et kohtukulud jäävad kostja kanda.
7.Hageja esindaja on nõus kirjaliku menetlusega ja ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil.
8.Hageja esindaja ei soovi endale esindajat. Kostja vastus hageja vastuväidetele (tl 57) Praeguseks hetkeks on kostja majanduslik olukord muutunud võrreldes 2011 aastaga. Kostja sissetulek on vähenenud tunduvalt. Kostjal on kolm ülalpeetavat. Hagejal kaks. Vastavalt hageja arvamusele punktis 1 proovibki kostja hagejale selgitada, et kui ta hakkab hagejale maksma elatist 195 eurot kuus, siis ei kohtle kostja oma lapsi võrdselt. Mis puutub kostja tulumaksu tagastusse siis kostja seda ei saa, vaid saab kostja elukaaslane, mis kulub kostja teiste laste üleval pidamiseks Kostja palub kohtul arvesse võtta, et kostja on iseseisvalt elatusraha suurendanud hagejale. Kui kostjal tekkisid majanduslikult raske olukord on ta proovinud edasi maksta suurendatud elatist. Praeguseks on kostja hagejale võlgu jäänud 4 kuu elatise 520 eurot mitte 640 nagu väidab hageja. Võla tasumise suhtes suudab kostja hagejaga kokku leppida iseseisvalt. Kohtul palub kostja arvesse võtta, et kostja on R Kle ostnud riideid ja koolitarbeid vastavalt hageja poolt saadetud nimekirjadele ja vastavalt kostja võimalustele. Hageja väidab, et kostja ei osale lapse R K kasvatamisel. Kostja palub kohtul arvesse võtta, et hageja ja hageja esindaja elavad Saaremaal ja kostja Harjumaal, kostja ei ole selleks andnud mingit volitust viia R K teise maakonda elama. Kostja on üritanud osaleda R K kasvatamises, kuid hageja esindaja on teinud kostjale selgeks, et kostja isa nimetuse ette käib tiitel kas bioloogiline- või pühapäevaisa. Selle kohta on ka kostjal olemas kirjavahetus hageja esindajaga. Samas viis hageja esindaja R K ilma kostja nõusolekuta välisreisile Egiptusesse. Kostja palub kohtul hagi mitte rahuldada, kuna kui kostja hakkab R Kle maksma 195 eurot kuus, siis seab ta oma teised lapsed majanduslikult kehvemasse olukorda. Kuna kostja soovib oma ülalpeetavaid lapsi kohelda võrdselt, siis seoses sellega palub kostja kohtul vastavalt PKS 102 lg 2 öeldule jätta R Kle väljamõistetud elatisraha 130 eurole kuus. Kostja ei soovi elatise vähendamist R Kle. Kostja soovib, et kohtukulud kannab hageja, kostja on nõus kirjaliku menetlusega ega soovi esindajat. Kohtu põhjendused, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-15-4041
1.Poolte taotlusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
3.Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Rahvastikuregistri andmetest (tl 10-11) nähtub, et kostja on hageja vanem, seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.
4.PKS § 97 p-st 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hageja on käesoleval ajal alla 18-aastane isik, seega alaealine.
5.PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja elavad eraldi. Hageja elab koos emaga Saaremaal ja kostja elab Harjumaal.
6.Asja materjalidest nähtuvalt on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 01.06.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-16926 (tl 4, 21) kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 130 eurot kuus.
7.Hageja on 13.03.2015 esitanud kohtule elatise suurendamise nõude, mida on täiendatud ning lõplikus sõnastuses kohtule esitatud 24.03.2015 hagiavalduses. Hageja soovib PKS § 108 tulenevalt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ehk siis alates 2014 võlgnevus 4x160= 640 eurot.
8.Kostja vaidleb elatise suurendamisele vastu, väites, et kostja sissetulek võrreldes 2011 aastaga tunduvalt muutunud ning kostjal on kolm ülalpeetavat. Kohtul palub kostja arvesse võtta, et on ostnud hagejale riideid ja koolitarbeid. Kostja on nõus maksma hagejale elatist 130 eurot.
9.Menetluslikult annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Nimelt on poolel TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
10.Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad.
11.Riigikohus on ts asjas 3-2-1-120-14 (p 13) asunud seisukohale, et „ TsMS § 459 lg 2 järgi võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Viidatud sätteid selgitades on Riigikohus asunud seisukohale, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi (sh kohtu kinnitatud kompromissi) muutmist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 27. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 12). Kolleegium on samale seisukohale jäänud ka kehtivat perekonnaseadust kohaldades (vt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Samuti on kolleegium leidnud, et TsMS § 459 lg-s 2 märgitud seaduseks, mis võimaldab nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt, ei saa olla varem kehtinud PKS § 70 lg 2 (vt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 12). Kuivõrd kehtivas seaduses
2-15-4041 sätestatakse analoogne regulatsioon PKS §-s 108, siis jääb kolleegium viidatud lahendis märgitud seisukoha juurde ka kehtivat perekonnaseadust kohaldades.“ Seega asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas ei ole võimalik elatise võlgnevuse väljamõistmine tagasiulatuvalt 2014. a nelja kuu eest (4 x 160 €) summas 640 eurot. Kostjal on kuni hagi esitamiseni maksekäsu alusel kohustus tasuda elatist 130 eurot kuus. Maksekäsk on jõustunud kohtulahend ning kohus ei saa jõustunud kohtulahendit tagasiulatuvalt muuta. Hagejal on võimalik maksekäsu täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Võlgnevusega seoses kohus selgitab, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid kostjale riiete ja koolitarvete ostmise kohta. Lisaks selgitab kohus, et lapsele ülalpidamise andmine muul viisil kui raha maksmise teel on võimalik üksnes kokkuleppel lapsega koos elava vanemaga.
12.Lapse ülalpidamise nõude suurus on sätestatud PKS §-s 99. PKS § 99 lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid.
13.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 on alates 01.01.2014 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot ja alates 01.01.2015 390 eurot. Tegemist on minimaalse elatisega lapse ülalpidamiseks. Kohus selgitab, et kuna seaduses sätestatud elatusraha alammäär katab lapse ülalpidamiseks vaid hädavajalikud kulutused, siis ei tule elatist saama õigustatud isikul seaduses ettenähtud elatise alammäära osas elatise suurust ka eraldi põhjendada ega tõenditega tõendada.
14.Elatis 130 eurot on alaealisele R Kle välja mõistetud maksekäsu kiirmenetluses 2011. aastal. PKS § 99 ja § 101 lg 1 kehtisid ka 01.06.2011 maksekäsu tegemise ajal. Töötasu alammäär 2011. aastal oli Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 kohaselt täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Riigikohus on ts asjas 3-2-1-33-11 17.05.2011 tehtud otsuse p-s 26 öelnud: „Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi.“ Hageja esindaja põhjendab elatise suurendamise vajadust muu hulgas sellega, et hageja käib kaks korda nädalas ujumas ja rahvastepalliringis, üks kord kuus klassiga teatris ning kord kvartalis käivad bussiga mandrile teatrisse, mis teeb ühe reisi maksumuseks 50 eurot. Kohus leiab, et käesolevas asjas on TsMS § 459 lg-s 1sätestatud tingimused täidetud, maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud – praegu kehtiv seaduses ettenähtud elatise miinimumsumma on suurem kui 2011. aastal, mil on tehtud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna maksekäsk. Samuti on muutunud lapse vajadused. Kohtu arvates on lapse vajadused võrreldes 2011 a maksekäsu tegemisega muutunud, kuivõrd 4-aastase lapse ülalpidamiskulud on väiksemad 8-9 aastase lapse ülalpidamiskuludest, arvestades muuhulgas ka huvitegevuse ning koolivälise tegevuse kulude suurenemisega. Kuna kostjat on kohustatud elatist tasuma maksekäsu kiirmenetluses, ei ole kohtus kohustatud isiku (kostja) varalist seisundit varem sisuliselt hinnatud, mistõttu tuleb kohtul
2-15-4041 antud asjas hageja ülalpidamiskohustuse ulatus kindlaks määrata nende vajaduste järgi PKS § 99 ja § 101 lg 1 mõttes ning arvestada muu hulgas ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 mõttes. Lapse ülalpidamisel saavad vanemad lähtuda oma varalisest seisundist, eelkõige sissetulekust, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral ka vanema muust varast, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.
15.PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Sellises olukorras olev vanem peab tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
16.Kostja on seisukohal, et tema majanduslik seisund võrreldes 2011 aastaga on tunduvalt halvenenud. Kohtule esitatud lõplikus seisukohas on kostja jäänud selle juurde, et tal on võimalik tasuda elatist hagejale mitte rohkem kui 130 eurot kuus. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tema väiteid kinnitaksid. Kohtu hinnangul ei nähtu kosja vastustest asjaolusid, mis annaksid alust elatise välja mõistmiseks alla miinimumi. Kostjal on lisaks hagejale veel 2 alaealist last, kelle elukvaliteet kostja väitel halveneks, kui kostja maksaks hagejale elatist seaduses ettenähtud miinimummääras. Kostja on esitanud kohtule pangaväljavõtted 2014 töötasu kohta (tl 34, 36, 38) ning tõendi 6 viimase kuu töötasu kohta (tl 48). Pangaväljavõtetest nähtuvalt on kostja saanud töötasu XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Seega pangaväljavõtetest ning töötasu tõendist nähtuvalt on kostja majanduslik olukord viimase 6 kuu jooksul paranenud võrreldes 2014. aasta esimese poolega. Arvestades kostja netosissetulekut (2015. a veebruaris üle 900 euro) ei tohiks kostjale valmistada raskusi X lapse ülalpidamine võrdselt elatise miinimummääras.
17.Kohus leiab, et kostja on suuteline antud kohtuotsust täitma ning väljamõistetud elatis ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Elatis miinimummääras vastab kohustatud vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele lastele ülalpidamist anda. Kui kostja leiab, et tema sissetulekud ei võimalda tal pärast elatise maksmist enda tavalist ülalpidamist ja toimetulekut, tuleb kostjal astuda samme oma sissetulekute suurendamiseks või piirata enda kulutusi, olemasolevate sissetulekute jagamisel ei saa kostja eelistada enda vajadusi hageja vajadustele.
18.Kohus selgitab, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus ning sellega peab vanem omale täiendavate kohustuste võtmisel ja kulutuste planeerimisel arvestama. Kohus märgib, et PKS § 100 lg 2 teisest lausest tulenevalt peab lapsega koos elav vanem kasutama elatist lapse huvides.
19.Eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldab kohus alaealise R K hagi J K vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 195 eurot kuus alates 13.03.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kui hageja täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja M K pangakontole.
20.TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hageja nõuab kostjalt võla tasumist summas 640 eurot ning elatise suurendamist 130 eurolt kuus 195 euroni kuus. Seadusest tuleneva
2-15-4041 ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi hind on seega 1225 eurot (640 + (195 – 130) x 9 = 1225).
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.