2.R.K. (ik: XXX) Hagejate lepinguline esindaja Piret Kägo
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 13. novembri 2014 otsus osas, millega maakohus mõistis A.Õ. lt välja elatise A.K. kasuks ajavahemiku 19.05.2013 kuni 30.11.2014 eest ühekordse
summana 3090,58 eurot ja osas, millega maakohus mõistis A.Õ. lt välja elatise R.K. kasuks ajavahemiku 19.05.2013 kuni 04.07.2014 ühekordse summana 2274,98 eurot ning osas, millega maakohus jättis menetluskulud A.Õ. kanda.
Teha tühistatud osas uus otsus ning lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Rahuldada A.K. ja R.K. hagi A.Õ. vastu osaliselt.
2.2.Välja mõista A.Õ. lt elatis A.K. (ik XXX) kasuks ühekordse summana ajavahemiku 19.05.2013 kuni 15.05.2015 eest kokku 3085 (kolm tuhat kaheksakümmend viis) eurot (sh 19.05.2013 kuni 19.05.2014 1180 eurot ja 19.05.2014 kuni 15.05.2015 1905 eurot).
2.3.Välja mõista A.Õ. lt elatis A.K. ülalpidamiseks alates 15.05.2015 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus kuni A.K. täisealiseks saamiseni, kusjuures väljamõistetav igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
2.4.Välja mõista A.Õ. lt elatis R.K. (ik XXX) kasuks ühekordse summana ajavahemiku 19.05.2014 kuni 05.07.2014 eest 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot.
2.5.R.K. hagi A.Õ. vastu elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 19.05.2013 kuni 19.05.2014 eest jätta rahuldamata.
2.6.Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja R.U. arveldusarvele XXX Sweedbank AS-s järgneva kalendrikuu eest ette selgitusega ”elatusraha”.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.K. ja R.K. esitasid 19.05.2014 maakohtule A.Õ. vastu hagi elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates aastast 2013 seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja R.U. abielust sündinud 05.07.1996 tütar R.K. ja 18.06.1998 poeg A.K. . Lapsed elavad koos emaga. Peale abielu lahutamist on kostja täitnud laste ülalpidamise kohustust ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. 2014 jaanuaris on kostja maksnud A. K elatist 29 eurot ja veebruaris 20 eurot, kandes nimetatud summad R.U. arveldusarvele selgitusega „XX raha“ ja „XXX“.
2.Kostja teatas oma kirjalikus vastuses hagile, et tal ei ole võimalik maksta elatist 320 eurot kuus, kuna ta töötab tervislikel põhjustel miinimumpalga, ca 355 euro eest kuus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 13. novembri 2014 otsusega hagi ning mõistis välja A.Õ. lt elatise A.K. kasuks alates 19. maist 2013 kuni 30. novembrini 2014 (kaasa arvatud) ühekordse summana 3090,58 eurot ja R.K. kasuks alates 19. maist 2013 kuni 4. juulini 2014 (kaasa arvatud) ühekordse summana 2274,98 eurot. Samuti mõistis maakohus A.Õ. lt välja elatise A.K. kasuks alates 1. detsembrist 2014 igakuiselt 177,50 eurot kuni A.K. täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja R.U. arveldusarvele XXX Swedbank AS-s järgneva kalendrikuu eest ette selgitusega „lapse elatusraha isalt“. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja hagejate isa ja seega on kostjal kohustus anda hagejatele ülalpidamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 99 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Üldreeglina, tulenevalt PKS § 101 lg-st 1, ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimummääras, s.o 2013. a 160 eurot lapse kohta ja 2014. a 177,50 eurot lapse kohta. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist lähtudes PKS § 101 lg-st 1 ning igakuine elatis ei või olla sellest määrast väiksem, puudub kohtul vajadus analüüsida hagejate nõutava elatise suuruse põhjendatust. Kostja on avaldanud, et tal ei ole võimalik maksta elatist 320 eurot kuus, kuna tervislikel põhjustel on tema sissetulek 355 eurot. Riigikohus on rõhutanud (3-2-1-118-12), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tema väiteid tervisliku seisundi kohta kinnitaks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema sissetulekuks on 355 eurot. A. K 2014. a tasutud elatist 49 eurot ei saa lugeda piisavaks ja vastavaks laste vajadustele. Seetõttu esinevad alused elatise väljamõistmiseks kohtu poolt. Hagiavalduses on taotletud elatise väljamõistmist alates 2013. a. Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd elatist makstakse tulenevalt PKS § 100 lg-st 4 iga kalendrikuu eest ette, on sissenõutavaks muutunud elatise nõuded alates 19.05.2013 kuni 30.11.2014. Seega on kostjal tekkinud kohustus tasuda tagasiulatuvalt elatist A. K ühekordse summana 3090,58 eurot, sh 2013. a 7 kuu 13 päeva eest 1187,08 eurot ja 2014. a 11 kuu eest 1952,50 eurot, millest on maha arvatud ajavahemikul 2013. a mai kuni 2014. a oktoober makstud 49 eurot. PKS § 101 kohaselt tuleb elatis ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. R.K. on peale hagiavalduse esitamist saanud täisealiseks. Hageja esindaja R. U kinnitas kohtule telefoni teel, et R.K. töötab ja praegu ei õpi. Kostjal on kohustus tasuda R.K. elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist, s.o alates 19.05.2013 kuni R.K. täisealiseks saamiseni 05.07.2014 ühekordse summana 2274,98 eurot, sh 2013. a 7 kuu 13 päeva eest 1187,08 eurot ja 2014. a 6 kuu 4 päeva eest 1087,90 eurot.
Kui kostja on elatise tasumise kohustust täitnud, tuleb lugeda kohtuotsus tasutud summade ulatuses täidetuks ja tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise summast tuleb makstud elatise summa maha arvata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.Õ. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 13. novembri 2014 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega jätta tagasiulatuva perioodi elatise nõue rahuldamata ja mõista kostjalt välja elatis A.K. kasuks 70–100 eurot kuus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kostja maksnud A. K elatist ebapiisavalt, väikeste ebakorrapäraste summadena. Maksed on olnud järgmised: 16.02.2014. a 20 eurot, 17.06.2014. a 50 eurot, 18.08.2014. a 50 eurot, 16.10.2014. a 40 eurot ja 15.11.2014. a 40 eurot, kokku 200 eurot. Maksed on tehtud kostja elukaaslase Tiina Jakobsoni kontolt; 2) lõpetas R.K. 2013. a juunis Saverna Põhikooli ja elas selle ajani ema juures, kuid pärast seda vaid külastustena. R.K. sünnitas 28.03.2013 tütre, elas paiguti Võru linnas kostja üüritud pinnal ja ka sugulaste juures ning alates novembrist 2013 elab Võrus üürikorteris. R.K. sai vanemahüvitist ning kostja on andnud R.K. väikseid summasid, mis ei ole küll dokumentaalselt tõendatud. 2014. a suvel asus R.K. tööle müüja-kassapidajana; 3) ei ole kostjal võimalik tagasiulatuvalt elatist maksta ja kostja ei saa maksta A. K elatist täies ulatuses ka igakuiste maksetena. Elatise mittenõuetekohane maksmine ei ole olnud pahatahtlik. Kostja sai 2010. a tööülesannete täitmisel õlgade-käte trauma ning on alates 06.07.2010. a 60% ulatuses töövõimetu ja hankis elatist juhutöödega. Pensioni suurus oli 161,01 eurot, millest 2014. a arvestatakse maha riigivõla maksed, kostja saab igakuiselt kätte 85,15 eurot. Alates 19.11.2013 asus kostja tööle OÜ-s Plangi Trans osalise tööajaga autojuhina. Sissetulekust (miinimumpalk) oluline osa läheb ravimitele, raviteenustele ja transpordikuludeks töökohta (töökoht asub 50 km kaugusel), toidule ja eluasemele jääb minimaalselt (kostja elab elukaaslase korteris). Lisatööd ei suuda kostja teha. Kostja saab maksta A. K elatist 70–100 eurot kuus.
5.A.K. ja R.K. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning tugineb poolte esitatud tõenditele ja asjaoludele; 2) isegi kui kostjal on töövõimekaotus 60%, siis on töövõime säilinud 40% ulatuses. Kostja töötab OÜ-s Plangi Trans autojuhina. Kodulehelt saadava info järgi tegeleb OÜ Plangi Trans eestisisese ja rahvusvahelise transporditeenuse osutamisega. Teenuse osutamine toimub suurte veoautodega. Sellise sõiduki juhtimine nõuab suurt füüsilist pingutust ning koormab selga ja käsi. Kui kostja igapäevaselt sellist tööd teeb, siis see iseenesest näitab, et terviseseisundile vaatamata on kostjal võimalik hankida piisavas ulatuses sissetulekut. Riigikohus on leidnud (3-2-1-118-12), et PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike; 3) peab vanem eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (3-2-1-118-12). Kostjal võib olla ka muud vara peale töötasu ning hagejatel on põhjendatud kahtlus, et esitatud palgatõendil näidatud töötasu ei ole kostja tegelik töötasu ja kostjale tasutakse teatud osa töötasust mitteametlikult sularahas. On üldteada fakt, et veoautojuhid, kes osutavad transporditeenust nii eestisisestel kui
rahvusvahelistel kaubavedudel, saavad üldjuhul väga mõistlikku töötasu. Asjaolu, et kostja varjab oma tegelikke sissetulekuid, kinnitab ka fakt, et ülekanded elatiseks on tehtud kostja elukaaslase T. Jakobsoni arvelduskontolt, kuid kostja ei ole esitanud T. Jakobsoni konto väljavõtet, ilmselt põhjusel, et sealt võivad nähtuda ka tema enda muud sissetulekud; 4) on hagejate esindaja R. U esitanud kohtule pangakonto väljavõtte, millelt on kostja poolt 2014. a A. K elatisena tasutud summad tuvastatavad. Kuivõrd kohus on selgitanud, et kui kostja on elatise tasumise kohustust täitnud, siis tuleb lugeda kohtuotsus nimetatud summade osas täidetuks ja tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise summast tuleb makstud elatise summa maha arvata, on kohus kostja makstud elatist elatise väljamõistmisel arvestanud; 5) on kostja sõltumata oma muudest rahalistest kohustustes esmajärjekorras kohustatud tasuma lastele elatist. Täitemenetluse seadustiku § 119 lg 1 2. lause järgi loetakse sõltumata saabumise hetkest lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena saabunuks; 6) ei ole kostja tõendanud ega viidanud, milliseid ravimeid ja raviteenuseid ta kasutab ning milline on nende maksumus. Kui kostja kasutab ravimeid ja raviteenuseid, siis saab need kulud kanda pensionist, mille eesmärk ongi tervisekahjustusest tekkinud lisakulude hüvitamine; 7) on seadusest tulenev miinimumelatis 195 eurot. Kostja soovib maksta oma pojale vähem kui 1⁄2 sellest, millega alaealist last on võimalik ülal pidada. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-33-11), et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise; 8) elas R.K. 2012. a lühikest aega kostja juures, kuid alates septembrist 2012 on R.K. elanud ema juures ja olnud tema ülalpidamisel. Tõele ei vasta väide, et kostja on tasunud R.K. korteri üürimakseid. R.K. sai pärast lapse sündi vanemahüvitist miinimummääras, millest ei olnud võimalik elatada nii ennast kui ka last. Seetõttu toetas R.K. t rahaliselt ka ema R. U. Vanemahüvitise maksmine riigi poolt ei vabasta kostjat kohustusest pidada üleval oma last; 9) on hagejad ja nende seaduslik esindaja korduvalt pöördunud kostja poole elatise saamiseks, kuid kostja on maksmisest keeldunud ning on tunnistanud, et teeb kõik võimaliku, et temalt ei oleks võimalik elatist välja nõuda või nõuet sundtäita. Kostjal ei esine ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei ole andnud oma lastele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras; 10) paluvad vastustajad mitte võtta asja juurde apellandi esitatud käsitsi kirjutatud paberit pealkirjaga väljamaksed, kuna see ei vasta tõendi nõuetele, ning töötasu tõendit, kuna apellant ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud antud tõendit varem. Lisaks ei kajasta tõend kostja sissetulekuid objektiivselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. A. Õ vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti välja elatis A. K ja R.K. kasuks tagasiulatuvalt enne hagi esitamist (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning osas, millega temalt mõisteti välja elatis A.K. kasuks seaduses sätestatud miinimummääras (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis A.Õ. välja elatise A.K. kasuks ajavahemiku 19.05.2013 kuni 30.11.2014
eest ühekordse summana 3090,58 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), osas, millega maakohus mõistis A.Õ. välja elatise R.K. kasuks ajavahemiku 19.05.2013 kuni 04.07.2014 eest ühekordse summana 2274,98 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) ning osas millega maakohus mõistis A.Õ. välja elatise A.K. kasuks seaduses sätestatud alammääras mitte kauem kui A.K. 21-aastaseks saamiseni (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti kõik menetluskulud A. Õ kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab A.Õ. välja elatise A.K. kasuks ajavahemiku 19.05.2013 kuni 19.05.2014 eest ühekordse summana kokku 1180 eurot ja R.K. kasuks ajavahemiku 19.05.2014 kuni 05.07.2014 eest ühekordse summana 155 eurot. Alates 19.05.2014 kuni 15.05.2015 tuleb A.Õ. mõista välja elatis A.K. kasuks ühekordse summana 1905 eurot. Alates 15.05.2015 tuleb A. Õ välja mõista elatis A.K. ülalpidamiseks 195 eurot kuus kuni A.K. täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. R.K. nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb seoses hagi osalise rahuldamisega jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ning sellest tulenevalt põhjendamatult rahuldanud täielikult hageja nõude.
8.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 230 lg-tes 3-5 sätestatut ning jätnud kostja ja hageja R.K. varalise seisundi kindlaks tegemata. Tulenevalt TsMS § 230 lg-s 3 sätestatust võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 230 lg-tes 4 ja 5 sätestatu kohaselt võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning nõuda asjakohast teavet poole tööandjalt, sotsiaalkindlustusametilt, kindlustusseltsidelt, Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt. Vaatamata sellele, et kostja esitas hagile üherealise vastuse, milles teatas, et: „Mul ei ole võimalik maksta elatusraha 320 eurot kuus, kuna töötan miinimumpalgaga tervislikel põhjustel,“ tegi maakohus otsuse ning rahuldas täielikult hageja nõude. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kostja tõendanud enda sissetuleku suurust ja tervislikku seisundit, kinnitab maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumist. Ringkonnakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja töövõimetu 60% ulatuses alates 31.01.2011-31.01.2016 ning tema töövõimetuspensioni suurus oli kuni 31.03.2014 161,01 eurot kuus ja alates 01.04.2014 170,30 eurot kuus. Alates 19.11.2013 töötab kostja autojuhina OÜ-s Plangi Trans ning ta saab töötasu kuupalga alammääras. Kostjal puudub muu vara, mille arvelt elatist maksta. Asja materjalidest nähtub veel see, et hageja R.K. sai täisealiseks 05.07.2014, s.o vahetult pärast hagi esitamist 19.05.2014. 28.03.2013 sünnitas R.K. tütre ning ajavahemikus mai 2013 kuni oktoober 2014 on R.K. makstud vanemahüvitist 259,34 eurot kuus.
8.2.PKS § 101 lg 1 sätestab üldreegli, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatis nõudev laps.
Kostja on töövõimetu 60% ulatuses ning see asjaolu vähendab ilmselgelt kostja võimalusi saada sissetulekut enam kui miinimumpalga suuruses. Riigikohus on 04.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 asunud seisukohale, et ülalpidamisnõude eripära ja eesmärgi tõttu on ülalpidamiskohustuse täitmise nõudeõigus sissenõutavaks muutunud kohustuste osas oluliselt piiratud. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu saab arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Seega juhul, kui õigustatud isik ei ole aasta jooksul enne hagi esitamist nõudnud kohustatud isikult ülalpidamist ning kohustatud isikult elatise väljamõistmine ühe aasta eest enne hagi esitamist võib asetada kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda, tuleb sellist asjaolu käsitleda mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 neljanda lause tähenduses. Antud juhul ei ole õigustatud isikud kostja vastu elatise nõuet enne 19.05.2014 esitanud ning arvestades kostja osalist töövõimetust ning varalist seisundit (töötasu kuupalga alammääras ning töövõimetuspension kuni 31.03.2014 161,01 eurot kuus ja alates 01.04.2014 170,30 eurot kuus), on kostjalt ühe aasta eest kahele hagejale elatise väljamõistmine seaduses sätestatud alammääras kostjale ebamõistlikult koormav.
8.3.Ajavahemikul 19.05.2013 kuni 19.05.2014 on R.K. makstud vanemahüvitist 259,34 eurot kuus, mis Vanemahüvitise seaduse § 1 järgi on käsitletav R.K. sissetulekuna ning osaliselt mõeldud ka tema lapse ülalpidamiseks. Samal ajavahemikul moodustas kostja sissetuleku töövõimetuspension ning alates 19.11.2013 töötasu kuupalga alammäära suuruses. Lisaks oli kostjal kohustus anda ülalpidamist teisele lapsele A.K. le. Arvestades kostja osalisest töövõimetusest tingitud varalist seisundit ning kostja suhtes täiendava mõjuva põhjuse olemasolu (vt käesoleva otsuse p 8.2) ning R.K. vanemahüvitise maksmist, on põhjendatud jätta R.K. tagasiulatuva elatise nõue ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et A.K. tagasiulatuva elatise nõue seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses tuleb rahuldada osaliselt. Kuna tegemist on tagasiulatuva nõudeõigusega ning kostja osaline töövõimetus vähendas tema võimalusi sissetulekut saada, on põhjendatud mõista kostjalt A.K. ülalpidamiseks välja elatis ajavahemiku eest 19.05.2013 kuni 19.05.2014 100 eurot kuus, s.o kokku 1200 eurot. Nimetatud ajavahemikul on kostja täitnud A.K. ülalpidamiskohustust 20 euro ulatuses ning seega tuleb kostjalt välja mõista 1180 eurot. Ringkonnakohus märgib, et sellisel kujul tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine ei pane kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda ning on kooskõlas PKS § 108 eesmärgiga.
8.4.R.K. nõue elatise väljamõistmiseks alates 19.05.2014 kuni 05.07.2014 (s.o kuni tema täisealiseks saamiseni) tuleb rahuldada osaliselt. Nimetatud ajavahemikul oli R.K. l sissetulek vanemahüvitise näol 259,34 eurot kuus ning kostja sissetuleku moodustas töötasu 355 eurot kuus ja töövõimetuspension 170,30 eurot kuus. Kostjal oli kohustus anda ülalpidamist teisele lapsele A.K. le. Arvestades R.K. sissetulekut ning kostja kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid ühetaoliselt, on põhjendatud mõista kostjalt välja R.K. ülalpidamiseks 100 eurot kuus.
Kokku tuleb kostjalt R.K. kasuks ajavahemiku 19.05.2014 kuni 05.07.2014 eest välja mõista 155 eurot (sh maikuu 13 päeva eest 42 eurot, juunikuu eest 100 eurot ja juulikuu 4 päeva eest 13 eurot). A.K. nõue elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest seaduses sätestatud miinimummääras tuleb rahuldada täielikult. Ringkonnakohus leiab, et kostja sissetulek (s.o töötasu kuupalga alammääras ja töövõimetuspension 170,30 eurot kuus) võimaldavad maksta elatist A.K. le alates 19.05.2014 seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja seisukoht apellatsioonkaebuses, mille kohaselt saab ta maksta elatist A.K. le 70-100 eurot kuus, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Kostja väited seoses kulutustega ravimitele ja raviteenustele, samuti transpordikuludega seoses töökohta jõudmiseks, on tõendamata. Asjaolu, et kostja töövõimetuspensionist peetakse kinni kahe täiteasja järgi kokku 85,15 eurot kuus, ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist, kuna lapse elatisnõue täidetakse võrreldes teiste sundtäitmiseks esitatud nõuetega eelisjärjekorras (TMS § 65 lg 4). 2014. a oli elatise miinimummäär 177,50 eurot kuus ning alates 19.05.2014 kuni 31.12.2014 tuleb kostjalt A.K. kasuks välja mõista elatis 1316,94 eurot (sh maikuu 13 päeva eest 74,44 eurot ja juuni-detsember eest 1242,50 eurot). 2015. a on elatise miinimummäär 195 eurot ning ajavahemiku 01.01.2015 kuni 15.05.2015 eest tuleb kostjalt A.K. kasuks välja mõista 868,06 eurot (sh jaanuar-aprill eest 780 eurot ja maikuu 14 päeva eest 88,06 eurot). Ajavahemikul 19.05.2014 kuni 15.05.2015 on kostja täitnud A.K. ülalpidamiskohustust kokku 280 euro ulatuses. Kokku tuleb nimetatud ajavahemiku eest kostjalt A.K. kasuks välja mõista 1905 eurot (1316,94+868,06-280). Kokku tuleb A.K. elatisnõue rahuldada 3085 euro ulatuses (1905+1180). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole A. K nõudnud elatise väljamõistmist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Seega on maakohus, mõistes A.K. kasuks välja elatise mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni, ületanud nõude piire ja rikkunud TsMS §-s 439 sätestatut. Tegemist on õiguse kohaldamisega ning maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada sõltumata apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest. Lisaks tuleneb PKS § 97 p-st 2, et hagi elatise väljamõistmiseks õpingute jätkamise korral mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni saab esitada täisealiseks saanud laps. Maakohus on jätnud ka selle asjaolu arvestamata.
9.Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.