Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 12.maist 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused J. K. alaealise lapse A. M. seadusliku esindajana taotles maksekäsu kiirmenetluses K. M. elatise väljamõistmist A. M. ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Kuna K. M. maksekäsu kiirmenetluses elatisnõudele vastuväite, on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud ning tsiviilasi antud üle vastavalt kohtualluvusele lapse elukoha järgi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl.13). Hagimenetluses on hageja esindaja vähendanud nõuet, taotledes elatise väljamõistmist 100 eurot kuus (tl.25) Kostja vastuväited Kostja on oma vastuses hagile (tl.28-30) asunud seisukohale, et tal ei ole võimalik elatist anda rohkem kui 20 eurot kuus. Kostja on 25.05.2013.a. toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel 100 % ulatuses töövõimetu, sügava puudega isik, kelle sissetulekuks on sotsiaalhoolekandeseaduse alusel makstavad toetused – töövõimetuspension 283,83 eurot ja sotsiaaltoetus 43,47 eurot, kokku 327,30 eurot. Kostja peab nimetatud summa eest rahuldama oma vajadused, sealhulgas tasuma abivahendite laenutamise eest. Jagades selle summa 30 päevaga, jääb kostjale 10,91 eurot päevas, lapsele elatise tasumisel jääks kostja eluliste vajaduste rahuldamiseks vaid 7,58 eurot. Kostja rõhutab, et nii kooselu ajal lapse emaga kui ka hiljem on ta last igati toetanud ning ei oleks seda kunagi lõpetanud, kui poleks juhtunud teda invaliidistanud õnnetust. Kostja asemel toetab aga last hetkel kostja isa, kes on ostnud lapsele spordivarustust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning olla ära kuulatud. Pooled ei ole ärakuulamist taotlenud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108.

2 (4)

Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 kohaselt arvestab kohus ülalpidamiskohustuse hindamisel ka kohustatud isiku varalist seisundit. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad küll varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olukorras, milles vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuvaks põhjuseks, mille esinemisel võib kohus vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra, võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Rahvastikuregistri andmetel (tl.15) on A. M. vanemad K. M. ja J. K. . TL.7 ja 8 on Sotsiaalkindlustusameti otsused K. M. töövõime kaotuse ulatuse ning puude kindlakstegemise kohta. Nimetatud tõenditest nähtub, et K. M. 01.07.2014.a. tuvastatud sügava puude esinemine ning samal kuupäeval täielik (100%) töövõimetus vigastuse tagajärjel. K. M. suurus ajavahemikul 05.11.2014-05.02.2015 oli tema kontoväljavõttest nähtuvalt 283,83 eurot ning puudega isiku sotsiaaltoetus 43,47 eurot kuus (tl.32). Kontoväljavõttelt (tl.33) nähtub, et K. M. alates 2008.a. kuni 13.05.2013.a. kandnud J. K. kontole, selgitusega „A. “ regulaarselt erinevaid rahasummasid, peamiselt 160 euro kuus. Hageja esindaja on esitanud Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi (tl.42), tõendamaks asjaolu, et lisaks A. M. on tal ka 04.12.2011.a. sündinud R. K. ülalpidamiskohustus ning xxxxxxxxxxxxxxxx tõendi (tl.43) selle kohta, et ta töötab alates 01.01.2015 xxxxxxxxxxxxx ning on saanud jaanuari ja veebruarikuus töötasu kokku 1017 eurot, s.o keskmiselt 508,5 eurot kuus. Tulenevalt TsMS § 230 lg 4 ja 5 võib kohus ülalpidamisasjas nõuda poole sissetuleku ja varalise seisundi kohta asjakohast teavet muuhulgas krediidiasutuselt. Kohus on nõudnud K. M. kontoväljavõtte esitamist ajavahemiku 18.11.2014 – 26.03.2015 kohta. AS Swedbank poolt esitatud kontoväljavõttelt (tl.50-51) nähtub, et K. M. kuuluvale kontole on nimetatud perioodil laekunud 3204,66 eurot ja kontolt on debiteeritud 4553,75 eurot. Muuhulgas on tehtud ülekandeid 3175 euro ulatuses T. L. - M. , kes on rahvastikuregistri andmetel (tl.57) K. M. abikaasa kuid kontoväljavõttelt ei nähtu ühtegi ülekannet lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. K. M. igakuiselt laenumaksete katteks kahe lepingu järgi 125,87 eurot. Maanteeameti vastusest kohtu päringule nähtub, et K. M. ei ole liiklusregistris registreeritud sõidukeid ja väikelaevu (tl.54). Hinnates poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab kohus, et kostja vastuväidete ning tõendite alusel on võimalik välja mõista hageja kasuks elatis alla PKS § 101 lõikes 1

3 (4)

sätestatud määra. Tõendatud on kostja täielik töövõimetus ning temal käesoleval ajal muude sissetulekute puudumine lisaks pensionile ja riiklikule sotsiaaltoetustele. Kuid tulenevalt PKS § 102 lõigetest 1 ja 2 peab vanem, kes on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega kui K. M. regulaarne sissetulek, arvestamata sotsiaaltoetust, mis on määratud puudest tulenevate kulude katmiseks, on vähemalt 283,83 eurot (kohtul puuduvad andmed K. M. suuruse kohta alates 01.04.2015.a., kui toimus pensionitõus), siis peaks nimetatud rahasumma ühetaolise kasutamise korral enda ja lapse ülalpidamiseks lapse osa moodustama vähemalt 140 eurot. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist väiksemas ulatuses. Kostja ei ole tõendanud ülalpidamise andmist hagejale hageja esindaja poolt ajavahemikul – s.o alates 14.11.2014.a.

taotletud

PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodud asjaoludel mõistab kohus K. M. välja elatise A. M. kasuks alates 14.novembrist 2014.a. kuni 12.maini 2015.a. ühekordse summana 650 eurot (50 + 6 x 100 ) ning alates 2015.a. juunikuust perioodiliste maksetena 100 eurot. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elitist iga kalendrikuu eest ette, tuleb 2015.a. juunikuu elatis tasuda hiljemalt 31.maiks 2015.a. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses menetletava hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Käesolevas asjas ei ole pooled kohtule menetluskulude nimekirju esitanud. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.