Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2015 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-4243
Tsiviilasi
T. T. hagi R. T. vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Hageja T. T., isikukood *, elukoht *, e-post: * Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmm, Advokaadibüroo Nõmmik, Aida 1, Pärnu 80010, e-post: * Kostja R. T., isikukood *, elukoht * e-post * Kostja lepinguline esindaja advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli advokaadibüroo, Karja 20, Haapsalu 90503, e-post: * 08. mai 2015
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 18.03.2015 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. 18.03.2015 kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 10.04.2015 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 08.05.2015 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi. 08.05.2015 määrusega lõpetas kohus menetluse ühisvara jagamise nõude osas. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu *. aastal * Perekonnaseisuosakonnas. Abielu sõlmimise kohta on koostatud abieluakt nr *. Poolte abielulised suhted on lõppenud 09. augustist 2014, kui kostja kolis välja poolte ühisest kodust ning asus elama * maakonda. 08.05.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja võttis õigeks kostja väited, et tegelikult on poolte abielulised suhted lõppenud 02. juulist 2013. Hageja palus poolte abielu lahutada. Kostja seisukoht 10.04.2015 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse, milles ta nõustus abielu lahutamise nõudega. Kostja selgitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud 02.07.2013 kui kostja lahkus pere juurest, et alustada kooselu teise naisisikuga. 2014 kevadel-suvel soovis hageja taastada kostjaga perekondlikud suhted, lubades ennast parandada. Kostja võttis 2014 juuli lõpus hageja tagasi, kuid koheselt ilmnes, et hageja ei ole muutunud. Ta kuritarvitab alkoholi, on kiivas ning vägivaldne. 09.08.2014 tungis hageja kostjale füüsiliselt kallale. Peale seda tõstis kostja hageja isiklikud asjad tema sõiduautosse ning ei lubanud teda enam koju. Kostja on seisukohal, et poolte abielulised suhted on lõppenud juulist 2013 ning ei ole alust arvata, et pooled oma suhted taastaksid. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde ning palus samuti poolte abielu lahutada. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abieluakt nr * /tl 12/. Poolte abielu on sõlmitud * Perekonnaseisuosakonnas. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud alates juulist 2013. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud peaaegu kaks aastat ja kumbki pool abielulisi suhteid jätkata ei soovi, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.