Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Asjaolud ja hageja nõue

1.09.2014 esitas L V alaealiste V, I ja MV seadusliku esindajana Pärnu Maakohtule hagi laste isalt V Velatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumääras, alates V V kodust lahkumisest, s.o 1.07.2014. Hagejate seadusliku esindaja seletuse kohaselt tuli kostja lahkumine 2014 juulikuu alguses perele ootamatult. Pärast kostja kodust lahkumist pidasid abikaasad läbirääkimisi noorima poja koolivaliku, elatise tasumise ja ühisvara jagamisega seoses. Kuna kokkuleppele ei jõutud, kostja lastele elatist ei maksnud ning L V oma sissetulekust (450 eurot kuus) lapsi ülal pidada ei suutnud, esitas ta hagi kohtusse /kd II, tl 105-106/. Kostja sissetulek 1740 eurot kuus /kd I tl 175/ ületab oluliselt Eesti keskmist palka ja võimaldab anda lastele elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kompromissi korras olnuks hagejad nõus kostja elatise võlgnevusest maha arvama tema poolt ajavahemikul 20.07.-23.12.2014 tasutud Eesti Energia, G4S, AS Starman, AS EMT, Elisa Eesti ja Eesti Telekom arved kogusummas 681.43 eurot, kuigi osa neist kulutustest olid hagejatele ebavajalikud /kd II, tl 19-20/. Kuna kostja kompromissiga ei nõustunud, loobusid hagejad 17.02.2015 /kd II, tl 78/ eelkirjeldatud pakkumisest ja leidsid, et kostja elatise võlgnevus 15.02.2015 seisuga oli 2021.43 eurot. Kostja seisukoht, et 26.11.2014 täisealiseks saanud V V peab miinimummääras elatise saamiseks oma kulutusi tõendama, on ekslik. V V esitas hagi alaealisena, mistõttu saab elatissumma otsustamisel lähtuda PKS § 101 lg 1, millise sättega on seadusandja kehtestanud elatise määra, mis peaks rahuldama ülalpeetava esmavajadusi alaealisena ja ka tema täisealiseks saamisel. Kostja ei ole põhjendanud, miks alaealise V V elatise nõue on esitatud esmavajaduste piires ja peale 26.11.2014 sama nõue seda enam ei ole, kuigi asjaolud (elu- ja õpingukoht) on jäänud samaks. Kostja vastuväidete tõttu on V V oma kulutusi tõendanud /kd II, tl 82-98/. Kostja seisukoht Kostja hinnangul on elatise nõudega kohtusse pöördumine üllatuslik ja pahatahtlik, kuna kostja täitis oma kohustusi vahatahtlikult, tegeles laste kasvatamisega ja toetas neid. Lisaks 240 euro tasumisele on kostja kandnud laste elamiskulusid ja taganud neile elamisega seotud hüved, sh küttepuud kümneks aastaks ning tasuta vee ja kanalisatsiooni. Kostja raviga seotud tõendid kinnitavad, et kostja oli sunnitud kodust lahkuma oma tervise huvides. Hagejate seaduslik esindaja ja tema vanemad avaldasid kostjale psühholoogilist survet ning suhtusid temasse tervist ohustavalt halvasti. Kostja taotles abielulahutust, kuna hagejate seaduslik esindaja oli selle ammu enda jaoks ära otsustanud, eesmärgiga poolte ühisvara ainuomandisse saada. Kostja taotleb, et kohus võimaldaks kostjal anda hagejatele ülalpidamist muul viisil kui rahas, s.o ülalpidamiseks tuleks lugeda ka vanemate ühisvarasse kuuluva elamu hagejate käsutusse andmine ning eeltoodust tulenevalt vähendada PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise määra PKS § 102 lg 1 ja 2 alusel. Täiskasvanud hageja, s.o V V nõuet kostja ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata või piirata ülalpidamisnõuet PKS § 103 lg 1 p 1 alusel. Täiskasvanud tütar suhtub kostjasse halvasti, mistõttu on ebaõiglane, et kostja peab teda „ilma normaalse lugupidava suhtumiseta“ /kd II, tl 126/ üleval pidama. Kostja põhistab elatise vähendamise ja elatise muul viisil andmise taotlust sellega, et on võimaldanud hagejatele ülalpidamist vabatahtlikult, samuti sellega, et oli sunnitud oma tervise

huvides lahkuma kodust üüripinnale eeskätt hagejate ja hagejate seadusliku esindaja käitumise tõttu. Kostja netopalk on 1441.35 eurot, ilma autokompensatsioonita (64 eurot) veelgi vähem. 2014. aasta oktoobrikuus sai kostja kätte 994.35 eurot, hagejatele kulutas kostja samas kuus 406.66 eurot. Kostja on teinud hagejatele kulutusi ka 2014 aasta juuli, augusti, septembri, novembri ja detsembrikuus /kd II, tl 133-134/. Kohtu seisukoht PKS § 97 p 1 ja 2 järgi on alaealine laps, samuti laps, kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid keskhariduse omandamiseks gümnaasiumis, õigustatud oma vanemalt ülalpidamist saama. Seega on hagejate nõue, samuti hageja I nõue pärast täisealiseks saamist kostjalt elatist saada, põhjendatud ja seaduslik. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millises ulatuses hagejad on elatist nõudnud. Nimetatud seaduse pealkirjast nähtuvalt kohaldub see eelkõige alaealise lapse suhtes. Kohus nõustub hagejate seisukohaga, et laps, kes alaealisena oli õigustatud lahus elavalt vanemalt miinimumelatist saama, ei pea üksnes täisealiseks saamise tõttu hakkama oma kulutusi tõendama, kui ta täisealiseks saanuna jätkab õpinguid samas õppeasutuses ning tema senine elukorraldus ei muutu. PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses ülalpidamise saamise vajadust on seadusandja eeldanud, kulutusi tuleb tõendada siis, kui soovitakse sellest suuremat elatist. Kostja taotlus, jätta kohtumenetluse ajal täisealiseks saanud, kuid õpinguid jätkava hageja I nõue rahuldamata PKS § 103 lg 1 p 1 alusel, on kohtu hinnangul põhjendamatu. Nimetatud seaduse alusel võib kohus isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada, elatist vähendada või täitmist ajaliselt piirata, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tõttu. Kostja vastuväidetest võib aru saada, et ta näeb ebaõiglust ja tütre käitumise ebamõistlikkust selles, et tütar suhtub kostjasse halvasti. Kohtu hinnangul ei saa ka kostja suhtumist oma täiskasvanud tütresse hinnata heaks. Asjaolu, et isa ja tütre suhted on käesoleval ajal mõistetavatel põhjustel komplitseeritud, ei tähenda, et elatise nõue oleks ebaõiglane. Hageja I abivajadus on tingitud soovist lõpetada gümnaasium, millist käitumist ei saa hinnata ebamõistlikuks. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodiliste maksetega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldatakse anda ülalpidamist muul viisil. Kostja taotleb, et kohus võimaldaks tal hagejatele elatist anda vanemate ühisvaraks oleva elamu hagejate kasutusse andmise ja kommunaalmaksete ning sideteenuste eest tasumise kaudu /kd II, tl 126/, selle arvelt väljamõistetavat elatist vähendades. Vanemate ühisvaraks oleva elamu kasutamist laste elukohana ei saa käsitleda kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena. Tegemist on vanemate ühise panusega oma laste kasvatamisse. Kohtu hinnangul saab ülalpidamiskohustuse täitmisena käsitleda neid kostja kulutusi, mida ta tegi seoses xxxxxxxxxxx elamu elektri- ja valveteenusearvete ning sideteenuste arvete tasumisega pärast elatishagi esitamist, s.o septembris 2014 summas 119.49 eurot, oktoobris 2014 summas 166.66 eurot, novembris 2014 summas 61.11 eurot ja detsembris 2014 summas 82.56 eurot, kokku 429.82 euro ulatuses /kd II, tl 133-134/. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pärast 1.01.2015 hagejate

sideteenuste või eluasemega seotud kulutusi kandnud, vaid on tasunud alaealistele poegadele elatist rahas hagejate poolt nõutud ulatuses. Seega on kostja muul viisil elatise andmisest loobunud ega ole oma taotluses toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust, miks kohus muul viisil elatise andmist peaks võimaldama. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on esitanud kohtule hagi 11.09.2014 ja taotlevad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 1.07.2014 alates. Kohus leiab, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puudub küllaldane alus. Hagejate seadusliku esindaja kohtuistungil antud seletusest /kd II, tl 105/ ning kostja kirjalikest vastustest nähtub, et pärast kostja kodust lahkumist 2014 juulikuu algul pidasid abikaasad läbirääkimisi laste edasise elukorralduse ja ülalpidamise ning ühisvara jagamise teemadel. Kostja jätkas pere ühiste kulutuste kandmist ning võttis ka muul viisil osa laste kasvatamisest. Hagi esitati kohtule siis, kui kostja panus laste ülalpidamisse oli hagejate seaduslik esindaja hinnangul selgelt ebapiisav ning kokkuleppeid saavutada ei õnnestunud. Seega tekkis kostjal elatise tasumise kohustus vastava hagi esitamisel, kuna seda eelnevalt olid rahalised suhted, laste elukoha küsimus, kostja ülalpidamiskohustuse ulatus ja selle täitmise viis mõlemale poolele ebaselged. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras kõigi hagejate kasuks alates kohtusse pöördumise päevast 11.09.2014. Elatise tasumise kohustus tuleb lugeda kostja poolt täidetuks ulatuses, millises ta on kohtumenetluse vältel hagejatele elatist andnud, sh hagejale I tehtud maksed selgitusega: „hädavajalikeks kulutusteks“. Kohtule esitatud tõendite järgi /kd II, tl 6,74-75 ja 113-116/ on elatist tasutud kogusummas 1600 eurot (3x240; 4x195, 2x50). Kostja elatise tasumise kohustusest tuleb maha arvata riigipoolne menetlusabi 815.15 eurot /kd I, tl 103/ ja kostja poolt pärast elatishagi esitamist kantud kulutused kogusummas 429.82 eurot, millised on aktsepteeritavad ülalpidamise andmisena muul viisil. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus ei näe alust TsMS § 163 lg 1 sätestatud üldreeglist kõrvale kalduda, seega kannavad pooled menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu võrdsetes osades. Hageja taotleb kostjalt õigusabikulude väljamõistmist summas 6377.40 eurot, juhtides kostja tähelepanu asjaolule, et menetluskulude kujunemisel on olnud väga oluline osa kostja käitumisel. Kostja esitatud kirjalikud seisukohad on täis põhjendamatuid kordusi. Kostja taotles suulis arutelu, kuid ise kohtuistungitele ei ilmunud, samuti keeldus korduvalt hagejate poolt pakutud kompromissist. Kostja menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud ei ole ja hageja menetluskulusid hüvitama ei nõustu. Kostja hinnangul peavad hagejate menetluskulud jääma eranditult nende enda kanda.

Kohtumenetluse käigus on tõendamist leidnud, et kostja tervislik seisund halvenes eelkõige peresiseste probleemide tõttu ning tal tekkisid seoses sunnitud kodust lahkumisega finantsprobleemid. Hagejate seaduslik esindaja pöördus kohtusse olukorras, kus kostja tasus reaalselt kõik hagejate ja hagejate seadusliku esindaja kulutused, mistõttu oli kogu menetlus kostja suhtes ebaõiglane. Kostja oli sundolukorras ja pidi samuti tegema suuri kulutusi õigusabile. Hagejate menetluskulud on hagejate seadusliku esindaja pahameele vili ja tekitatud tahtlikult. Kohtu hinnangul on kostja vastuväited hagejate menetluskulude nõudele asjakohatud ja põhjendamatud. Kohtumenetluses ei ole tõendatud kostja poolt kirjeldatud asjaolusid, s.o tema haigestumist ja finantsprobleemide teket kodust lahkumise tagajärjel, samuti seda, et kostja oleks hagi esitamise ajal hagejatele vajalikus ulatuses ülalpidamist andnud. Õige on hagejate seisukoht, et asja lahendamine on veninud eelkõige kostja menetluslikust käitumisest tingitult. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista 50% hagejate menetluskuludest, s.o 3188.70 eurot. Hagejad on taotlenud kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistamist. TsMS § 468 lg 3 järgi tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. 1.01.2015 alates on kostja asunud hagejale II ja hagejale III nõutud ulatuses elatist tasuma. Hagejale I on kostja teinud kahel korral 50 euro suuruseid ülekandeid selgitusega: „hädavajalikeks kulutusteks“. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja I kasuks elatise väljamõistmise osas tuleb käesolev kohtuotsus tunnistada viivitamata täidetavaks, sest hagejale I on käesoleval ajal hädavajalik saada kostjalt elatist 195 eurot kuus.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.