Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

lk 2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jookul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud, hageja nõue Katriin Aeru seadusliku esindajana A besitas 12.01.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K T-ILT elatise saamiseks summas 195 eurot kuus. Kohus tegi 21.01.2015 võlgnik K T-ILEmakseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite 01.02.2015. Pärnu maakohtu 13.03.2015 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti K Au nõue K. Tüüri vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi avaldajale ettepaneku esitada oma nõue kohtusse hagimenetluses ettenähtud vormis ja 03. 04. 2015 esitas avaldaja kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks elatise minimaalmääras alates 01. oktoobrist 2015. Elatise palub hageja maksta lapse ema A barvele *** Swedbank. Kostja seisukoht Kostja oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks. Vastavalt kohtule esitatud vastusele on hageja maksnud perioodil 01.01.2015 – aprill 2015 oma lapsele(hagejale), K.A-LE, igakuiselt elatist vastavalt PKS § 100. lõige1 alusel nii raha ülekannetega lapse esindaja, lapse ema Ab-ukontole kui ka otsekulutustega lapsele (hagejale) ja rahaülekannetega tema kontole (taskuraha), kooskõlas PKS § 101. lõige 1. Seda kinnitavad tõendid on toodud lisas. Perioodil 01.10.2014 – 31.12.2014 on kostja maksnud lapsele elatist 249,25 eurot vähem kui nõuab PKS § 101. lõige 1. ja võtan selles osas hagi õigeks. Seda kinnitavad tõendid on toodud lisas. Elatise ebapiisavate summade ülekannete põhjuseks oli lapse esindaja Abutegu, mis põhjustas kostjale ootamatuid väljaminekuid ja kostjal polnud majanduslikel põhjustel võimalik PKS tulenevat ülalpidamiskohustust täies mahus täita. Selleks teoks oli kostjale kuuluvast korterist väljakolimine, põhjustades kostjale varalist kahju. Seejuures rikkus lapse esindaja A bPKS § 118 (1) ja PKS §145 (1) sätteid, muutes lapse elukohta ilma teise vanema (kostja) nõusolekuta. Kostja on seisukohal, et lapse esindaja on hagi koostamisel alahinnanud lapse vajadusi sidekuludele ja esitanud hagi koostamisel selles suhtes ka valeandmeid. Hagejal on kostja poolt soetatud mobiiltelefon. Lapse telefoninumbri *** sidekulud on kajastatud lisatud telefoniarvete väljavõtetes. Lapse ema (lapse esindaja) on teadlik lapse telefoni olemasolust. Lapse ema arvamus, et lapsel ei ole vaja sidekulusid on tõend sellest, et lapse ema ei soovi, et laps suhtleks oma isaga. Eelpool kirjeldatud asjaolud seostuvad käimasoleva tsiviilasjaga nr. 2-15-1756. Selle tsiviilasja menetlemise käigus on saanud kinnitust ka asjaolu, et laps soovib, et mõlemad vanemad saaksid temale asju osta. Seda väidet võib kinnitada *** Kostja nõustub hageja esindaja poolt hagis esitatud lapse igakuiste kuludega, va. sidekulud, mida hageja esindaja alahindab. Kui lisada summale sidekulud (12 eurot kuus) tuleb kulu lapsele 287 eurot/kuus. Lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, ei ületa kulud lapse ülalpidamisele hetkel kehtivat elatusmiinimumi väärtust ja jäävad sellest tunduvalt madalamaks, moodustades 73% hetkel kehtivast elatusmiinimumist. Kui lapse igakuistest kuludest arvestada maha lapse isapoolne igakuine toetus 195 eurot ja riiklik lapsetoetus 45 eurot/kuus, jääb lapse ema kanda 47 eurot/kuus. Sellest lähtuvalt on lapse vajaduste suurenedes tulevikus, lapse emal kohustus, suurendada omapoolset panust lapse elatisse, sest lapse ema panus moodustab hetkel kehtivast miinimumsummast vaid

lk 3 24%. Kostja ülalpidamiskohustus elatise maksmise teel, on tingitud lapse ema tegevusest ja tegevusettusest, mis ei võimalda lapse isal elada lapsega koos ja osaleda lapse kasvatamises. Seda kinnitavad asjaolud võib leida tsiviilasja nr. 2-15-1756 tõendite hulgast ja selle tsiviilasja algatamise aluseks olnud avaldusest. Võttes arvesse eelpoolkirjeldatud asjaolusi ja hageja hagi nõuet ja soovi, arvestades hageja vanust ja asjaolu, et hageja on harjunud saama oma isalt (kostjalt) elatist vastavalt PKS §

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalide ja poolte seisukohtadega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Antud juhul on kostja hagi õigeks võtnud vastuses hagile. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg. 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

lk 4

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.