Perekonnaõigus › Abielulahutus

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 06.02.2015. a esitas hageja K. N. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja hagiavalduse S. N. vastu abielu lahutamise nõudes. 06.02.2015. a kohtumäärusega keeldus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja hagiavaldust menetlusse võtmast ja edastas selle kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja. 09.03.2015. a edastas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja tsiviilasja kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Tsiviilasi saabus Haapsalu kohtumajja11.03.2015. 16.03.2015 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse. 26.03.2015 saatis kostja kohtule elektronkirja, kus kinnitas, et on nõus abielu lahutamisega, kuid kuna ta elab välisriigis, siis ei ole tal võimalik kohtuistungile ega menetlustoimingule sõita, et kohus saaks ta ära kuulata vahetult. 01.04.2015 kuulas kohus kostja ära telefoni teel. Kostja kinnitas, et on nõus abielu lahutamise nõudega. Poolte abielulisi suhteid ei ole enam võimalik taastada. Kostja tunnistas, et on olnud vägivaldne ning tal on olnud abieluväliseid suhteid. Hagejaga ei ela nad koos alates aprillist 2014. Kostja avaldas soovi tagasi saada oma perekonnanimi K. 02.04.2015 esitas kostja kohtule kirjaliku taotluse, milles soovis tagasi sada oma perekonnanime K. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu 23.12.2013 aastal. Poolte kooselu on lõppenud alates 10.04.2014 ning ei ole alust arvata, et pooled oma abielulised suhted taastaksid. Abielu lahutamise põhjuseks on kostja abieluvälised suhted. 16.04.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et alates 10.04.2014 on poolte kooselu lõppenud. Abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning hageja palus abielu lahutada. Kostja seisukoht

Ärakuulamisel selgitas kostja, et hageja väited poolte abieluliste suhete lõppemise kohta on õiged. Ei ole alust arvata, et pooled oma kooselu taastaksid. Kostja nõustus abielu lahutamise nõudega. Kostja palus taastada oma perekonnanimi K. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud 23.12.2013 ning selle kohta on koostatud abielukanne 8-32-2013/172 Lääne-Viru Maavalitsuses. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud alates aprillist 2014. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud aasta aega ja kumbki pool abielulisi suhteid jätkata ei soovi, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Vastavalt Nimeseaduse § 11 võib kohus taastada isiku avalduse alusel varem kantud perekonnanime. Taastatav perekonnanimi võib olla esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistri andmete kohaselt kandis S. N. esimese abielu eel perekonnanime K., mille kohus taastab kostja taotlusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide kohaselt anti hagejale 16.03.2015. a määrusega menetlusabi riigilõivu tasumiseks summas 100 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis riigilõiv summas 100 eurot, mille tasumisest oli hageja vabastatud hagi esitamisel, tuleb hagejalt välja mõista riigi kasuks TsMS § 179 lg 1 alusel. Kohtuistungil palus hageja võimaldada menetluskulude tasumist nelja kuu jooksul kuu 10.-ks kuupäevaks, iga kuu 25 eurot. Kohus rahulda hageja taotluse ja määrab menetluskulu summas 100 eurot tasumisele osamaksete kaupa. Esimene osamakse summas 25. eurot tuleb hagejal tasuda hiljemalt 10. juuniks 2015, viimane osamakse hiljemalt 10. septembriks 2015. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.